preload
0 Kommentaari | 19. dets 2011

Kuidas riik Eesti Nokia lühisesse laseb

Eesti hea raamatupidamistava muudatused seavad raskesse olukorda teadus- ja arendusmahukad firmad, kel pole enam võimalik bilansis arvel hoida ettevõtte enda poolt arendustegevuse käigus loodud vara, kirjutab Ecovis Vesiiri juhatuse liige Enno Lepvalts.

Eesti riigiisad kihutavad sõnavõttudes ettevõtjaid tagant looma Eesti Nokiat – julgustavad sukeldumist teadusmahukasse tootmisse, andes mõista, et see on Eesti arengu prioriteet nr 1.

Selle suuna toetamiseks on loodud ka arvukad fondid, millest teadusmahukas firma enda toodete väljaarendamisel rahaabi võib saada. Rahaabi taotlemine eeldab finantsaruandeid, need omakorda korrektset raamatupidamist, mida omakorda peetakse raamatupidamis­standardite kohaselt. Ja just standardid on saamas komistuskiviks.

Eesti on raamatupidamisvallas eesrindlik: Eesti hea raamatupidamistava lähendatakse IFRS for SMEs-le (rahvusvaheline finantsaruandluse standard väikestele ja keskmistele ettevõtetele). Süvenemine muudatustesse aga toob tumedad murepilved nii mõnegi ettevõtte juhi näole.

Kui enamiku Eesti ettevõtete jaoks ei tähenda tänane Eesti hea raamatupidamistava lähendamine IFRS for SMEs-le erilisi muutusi, siis mõnele sektorile valmistab see tõsist peavalu. Nimelt ei luba IFRS for SMEs-le lähendatud Eesti hea raamatupidamistava enam ettevõtte sees tehtud kulutusi immateriaalse vara loomiseks kapitaliseerida ehk inimkeeli öelduna ei ole enam võimalik bilansis arvel hoida ettevõtte enda poolt arendustegevuse käigus loodud vara, milleks võib olla näiteks tarkvara, tehnilised lahendused, väljatöötatud mudeleid jms.

Samas see ju ongi teadusmahuka ettevõtte toode, selle toote loomisel on arendustegevus pikaajaline ja väga kulukas ning arendusfaasis olles ei ole ettevõttel enamasti muud vara tehtud kulusid tasakaalustamas.

Eestis on käesoleval ajal lubatud teha raamatupidamist kahe erineva raamatupidamis­standardi – kas rahvusvahelise (International Financial Reporting Standards – IFRS) või Eesti hea raamatupidamistava kohaselt. Enamik Eesti ettevõtjaid kasutab Eesti head raamatupidamistava – see on ka mõistetav, sest see on kättesaadav eesti keeles, on paraja ulatuse tõttu hallatav ning hõlpsasti rakendatav.

Eesti hea raamatupidamistava uued muudatused lähendavad seda IFRS for SMEs-le, mis on rahvusvaheliste standardite kohandus väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Iseenesest on see ju mõistlik liikumissuund, eriti kui eesmärgiks on Eesti hea raamatu­pidamistava asendamine IFRS for SMEs-ga.

Samas tõmbab see piltlikult öeldes «vaiba alt» Eesti R&D (research and development, e.k. teadus- ja arendustegevus) sektoril, kuna selle sektori firmade bilansid piltlikult öelda «kukuvad kokku».

Kui ühelt poolt võib vajadusest lähendada Eesti raamatupidamisaruandlust rahvusvaheliste standardite poole aru saada, siis teiselt poolt – vaadates tagajärgi – tekitab see äärmist hämmeldust teades, kui palju riiklikul tasemel tahetakse pöörata tähelepanu teadusmahuka ekspordi arendamisele.

Bilansist varade kadumisele ja asendumisega kahjumiga võivad tagajärjed ühe R&D firma jaoks olla päris tõsised: ärritatud investorid, laenude ülesütlemised, arendustoetuste saamise võimatus. Tagatipuks võib äriregister ette võtta firma kustutamise, kuna omakapital on muutunud negatiivseks.

Väljapääs tekkinud olukorrast oleks täismahus IFRS-le üleminek. Loomulikult ei saa see ülesanne olema lihtne, kuid kuna alternatiiv oleks äri kadumine, siis tuleb see tõsine samm ette võtta. Kuna ka meid Ecovis Vesiiris puudutab sama probleem, niisiis otsustasime edaspidi oma raamatupidamist teha IFRSi kohaselt.

Jäta oma Kommentaar

* Kohustuslik
** Sinu e-maili ei avaldata