preload
0 Kommentaari | 19. juuni 2012

Vastukaja Äripäeva artiklile majandusaasta aruannete teemal

3. juunil ilmunud Äripäevas tegi peatoimetaja Meelis Mandel ettepaneku lühendada majandusaasta aruannete esitamiseks ettenähtud aega kolmele kuule. Panime paberile omapoolse arvamuse, miks meie sellist ettepanekut ei toeta.

Elektroonilist varianti sellest artiklist Äripäevas saad lugeda ka siit.

Jätame aruannete esitamiseks aega kuus kuud

Majandusaasta aruannete esitamistähtaja toomine kolme kuu võrra varasemaks eesmärgiga pääseda kiiremini ligi majandusaasta aruannetes olevale infole kõlab pealtnäha hästi. Kellele siis ei meeldiks saada midagi kiiremini? Kuid aastaaruannete esitajatele ja koostajatele pole see sugugi lihtne ja loogiline muudatus.

Enamiku Eesti ettevõtete majandusaasta langeb kokku kalendriaastaga, mistõttu ka enamiku firmade majandusaasta aruande esitamise tähtajaks on 30. juuni. Iga majanduse ja planeerimisega kokku puutunud inimene teab, et töökoormuse lühiajalised suurenemised mõjuvad efektiivsusele halvasti. Tippkoormuse perioodil on vaja suures mahus ressursse, kuid muul ajal on need jõude ja tekitavad ainult kulusid. Ettevõtetel, kus palgal oma raamatupidaja(d), on see väiksem probleem. Suur osa aastaaruandeid koostatakse tegelikult raamatupidamisfirmades ja seal annab koormuse tõus
selgelt tunda. Aastaruannete esitamise koondumine kolmele kuule tekitab raamatupidamisfirmades vajaduse suurendada tippkoormuse ajaks töötajate arvu, kuid ülejäänud üheksa kuu jooksul on raske neile rakendust leida. Selline muudatus tooks paratamatult kaasa raamatupidamisbüroode efektiivsuse languse ja tuntava hinnatõusu.

Tegelikult ei räägiks me kolmekuulisest perioodist, vaid eelkõige koormuse langemisest kolmandale kuule, sest aasta esimene kuu kulub eelmise perioodi kokkuvõtete tegemiseks. Ärgem unustagem, et samal ajal tuleb esitada ka tavalised tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid ning FIE-del ja eraisikutel (ehk siis paljudel firmajuhtidel) ka füüsilise isiku tuludeklaratsioon.

Koormuse hajutamise eesmärgil on loomulikult võimalik valida kalendriaastast erinev majandusaasta, sest majandusaasta aruanne tuleb esitada äriregistrile hiljemalt kuue kuu jooksul pärast selle lõppu. Seega need, kes tahavad vältida konkurentide suurenenud huvi enda tegevuse vastu juuli alguses või teha lihtsalt võrdlemise segaseks (mõnikord ka varjata), kasutavad niigi majandusaastat, mis ei lange kokku kalendriaastaga.

Äripäeva huvitab loomulikult kiirem ligipääs nendele aruannetele. Kuid peale riigi pole nende aruannete primaarne tarbija mitte meedia, vaid teine ettevõtja. Kuid kui tihti vajavad (väike)ettevõtjad kolme kuu võrra kiiremat ligipääsu teiste ettevõtete majandusaasta aruannetele? Enamasti vaadatakse paari või paarikümne lähema konkurendi aruandeid ja tõdetakse, et sel aastal siis niimoodi, tore teada. Kuid kui paljud teevad tegelikult ettevõtte juhtimisotsuseid konkurentide aruannetest pärit informatsiooni põhjal? Enamik ilmselt lihtsalt rahuldab uudishimu.
Sellega ei taha ma öelda, et majandusaasta aruandeid ei ole vaja või need ei peaks olema avalikud. Praegune süsteem garanteerib selle, et ettevõtted, kes seda infot tõesti äripartneri tausta kontrollimiseks vms vajavad, saavad selle mõistliku aja jooksul ikkagi kätte.

Nii et jätame aruande esitamise perioodi samaks. Arvestades seda, et riik oma andmebaaside ühildamatuse tõttu laseb niigi ettevõtjal parajas tempos kümneid erinevaid statistilisi ja muid aruandeid esitada, siis oleks hea kõigepealt nende arvelt ettevõtjatele veidike aega anda.

Eero Käärik
Ecovis Vesiiri juhatuse liige

Jäta oma Kommentaar

* Kohustuslik
** Sinu e-maili ei avaldata