Kui mõnikümmend aastat tagasi oli raamatupidamisteenuse pakkuja töö põhirõhk maksuraamatu pidamisel ja maksudega laveerimisel, siis pärast tulumaksuseaduse muudatust sai hakata tegema rohkem raamatupidamistööd ja käsikäes jõustruktuuridega hakata võitlema ka maksupettustega.
Eesti üks vanemaid ja kogenumaid raamatupidamisbüroosid Vesiir OÜ tähistab maikuus 25. tegevusaastat. Ettevõtte asutaja ja juhi Enno Lepvaltsi sõnul on algusest peale olnud kindel eesmärk pakkuda teenust professionaalsel tasemel ning alati sammuke konkurentidest eespool.
„Alustasime küll tasapisi, kuid meie soov oli selge: hakata raamatupidamisteenuse pakkumisega leiba teenima. Püüdsin arendada nii raamatupidamistarkvara kui ka teha raamatupidamist ning esimesed viis aastat põhineski Vesiiri tegevus minu kirjutatud tarkvaral,” meenutab Lepvalts. Nimi Vesiir, mis tähendab Lähis-Ida endisaegset valitsejat, tuli kahe asutajaliikme ajurünnaku tulemusena – tegemist lihtsa, eestikeelse ning meeldejääva nimega.
Õige pea sai palgatud esimesed töötajad ning algusaastatest mäletab asutaja ka seda, et sissetulekud olid toona veel nii pisikesed, et ühel koosolekul sai arvutatud, et kui nüüd klient ühe suurema arve ära maksab, saab büroo osta endale uue printeri.
Lepvaltsi sõnul pidi alguses päris palju selgitama, et mis asi see raamatupidamisteenus üldse on. Ehk et miks raamatupidaja ei istu kliendi juures kontoris, vaid teeb tööd kaugemalt. „Tegemist on ühe esimese suure tolleaegse muutusega, mis tänaseks on saanud täiesti harjumuspäraseks. Selle eest saame tänada iseend, konkurente, aga ka Äripäeva, kes omal ajal seda teemat palju kajastas,” nendib ta. „Täna tundub teenus loogiline, sest raamatupidamine olenevalt tarkvarast on nihkunud üle veebi käivaks ega ole enam seotud kindla füüsilise kohaga. Raamatupidajalt oodatakse aga üha rohkem nõuandvat poolt nii kulude-tulude kui ka äridokumentide osas.”
Üks märgiline muutus raamatupidamisteenuste osas toimus aastal 2000, kui tulenevalt tulumakseseaduse muutusest kadus ära nii-öelda kasumi varjamise vajalikkus. Mõnes mõttes muutus raamatupidamistöö lihtsamaks, eriti pisemate firmade raamatupidamisega, kus ei pidanud enam tegema mänge tulude ümber. Tulumaksuteema asendus sisuliselt käibemaksuteemaga.
Lisaks meenuvad Lepvaltsile värvikate sündmustena igakuised deklaratsioonide esitamised. See tähendas, et iga kuu tuli viia terve portsjon deklaratsioone maksuametisse ning ka mujale asutustesse, anda sadu allkirju ning muudkui printida ja printida. Oluline muutus toimus e-maksuametile üleminekuga. „Maksuamet avas sarnaselt pankadele e-teenuste keskkonna ning see muutis meie töö oluliselt ladusamaks. Mäletan, et viisin 2-3 jaos klientidele volikirju maksuametisse, et saada õiguseid nende eest e-maksuametis tegutseda. Teenindaja aga teatas, et te olete ju ise kõik need volikirjad kirjutanud! Muidugi olin, keegi ju pidi need valmis kirjutama. Õnneks jurist sai ikka aru, et oluline on sisu, mitte vorm.”
Raamatupidaja kutsetunnistus näitab teenuse kvaliteeti
Raamatupidamise kutsetunnistuse süsteem on Lepvaltsi sõnul väga oluline, kuna koolist võib küll saada hea hariduse, ent raamatupidamistöö eeldab palju praktilist poolt. „Ja kutse andmisel me just kontrollimegi praktilistest asjadest aru saamist. See tähendab reaalseid ülesandeid nii raamatupidamise kui ka maksude poole pealt. Olen ise kutseandmise toimkonnas ning väga hästi kursis nende nüanssidega,” räägib ta. „Kahjuks peab aga tõdema, et ligi pooled kutseeksami sooritajad jäävad siiski kutsest ilma, mis näitab, et meie hariduse tase võiks olla kõrgem.”
Vaatamata sellele liigub raamatpidajate hulka inimesi, kes kutseeksamit küll ei tee ära, aga teenust pakuvad ikka – ehk teevad teistele ettevõtetele raamatupidamist. „Täna oskavad paraku endiselt veel vähesed ettevõtjad küsida oma raamatupidajatelt kutsetunnistust, aga mina soovitan seda tõsiselt teha, sest just kutsetunnistus annab inimese oskuste ja teadmiste osas kindluse. Kutsetunnistusega raamatupidaja on selgelt teadlik, kuidas ja mida ta tegema peab ning mida temast oodatakse.”
Raamatupidamise kutsestandardid on loodud tööandja kindlustunde suurendamiseks ja ühtsete hindamisreeglite kehtestamiseks. Nende alusel saab raamatupidaja oma kvalifikatsioonitaset tõestada. Eesti läks üle ühtsele Euroopas kehtivale kutseraamistikule 1. jaanuarist 2014. Raamatupidamise kutse valdkonnas on kolm kokku taset: tase 5 ehk raamatupidaja, tase 6 ehk vanemraamatupidaja ja tase 7 ehk juhtivraamatupidaja.
Raamatupidaja kui nõustaja
Kui mõnikümmend aastat tagasi oli raamatupidamisteenuse pakkuja töö põhirõhk maksuraamatu pidamisel ja laveerimisel maksude vallas, siis pärast tulumaksuseaduse muutust sai rohkem raamatupidamistööd teha ja käsikäes jõustruktuuridega oluliselt vähendada maksupettuse teemat. „Ega ükski raamatupidaja ei ole huvitatud pättuste tegemisest, vaid tahaks oma tööd teha ning neid teadmisi rakendada, mis talle on koolist antud. Täna on kõik hoopis läbipaistvam ning raamatupidajad saavad rahulikult ettevõtetega maksukonsultatsiooni käigus erinevad võimalused lahti rääkida.”
Lepvalts sõnab, et raamatupidamisteenused on nii öelda lammutatud tükikesteks, millest osa ostetakse sisse erinevatelt teenusepakkujatelt ja osa tehakse ise. Samas on palju kasvanud klientide teadlikkus ja huvi oma igapäevase raamatupidamise ning numbrite maailma vastu.
Eriti suure arengu on teinud läbi tehnoloogia. „Arvutusvõimsus on vägev, kuid kahjuks või õnneks peab tegema ka lihttööd. Rohujuuretasandilt võib öelda, et raamatupidaja saab täna teha oma tööd värvilisemalt ning kiirema arvuti taga,” sõnab Lepvalts. „Tehnoloogia panusest rääkides on kindlasti kõige suurem rõõm teenindada neid kliente, kes on aru saanud e-arvete kasulikkusest. Kui raamatupidajal on arvete trükkimise kõrvalt aega rohkem numbreid analüüsida, saab ta kliendi jaoks rohkem ära teha. Võib-olla saab viimasel hetkel pakkuda paremat lahendust või leida küsimustele paremaid vastuseid. Ka vigade arv väheneb seoses e-arvete ning mitmekülgse äritarkvara kasutamisega.”
Peamiselt kasutab Vesiir oma töös veebipõhist raamatupidamistarkvara AccountStudio, mis võimaldab pakkuda paberivaba integreeritud „teenus ja tarkvara ühest kohast” lähenemist. See aitab välistada mitme erineva teenusepakkuja puhul tekkivaid probleeme. Ent vajadusel teeb ettevõte raamatupidamist ka kliendi tarkvaraga. Vesiiri töö käib nii Eesti hea raamatupidamistava kui ka kahe rahvusvahelise standardi järgi (IFRS ja IFRS for SME).
Lisaks harilikule raamatupidamisteenusele pakub Vesiir äriühingutega seotud teenuseid – asutamine, ümberkujundamine, kapitali tõstmine ja vähendamine, väljaostmised, osanike kaasamised, maksude nõustamine ja äriplaanide nõustamine, et maksuriskid oleksid minimeeritud. Lisaks pakutakse majandusliku mõõtme hindamist olemasoleva kogemuse baasil ning mitteresidentidega seotud teenused, mis oma sisult tähendab olla Eestis riigiga suhtlemise kontaktisik. Veel pakutakse mitteresidendi maksuesinduse teenust ehk ollakse eriti headele klientidele maksukohustuse täitmise eest vastutav isik. Samuti teeb ettevõte rahvusvahelist raamatupidamist.
Milline raamatupidamisteenus on sulle parim? Helista 502 5203, 680 6030 või kirjuta enno@vesiir.ee ja saame kokku!