Igasuguse ühingu (ka korteriühistu) juhatus vastutab ühingu raamatupidamise eest, mille tõttu on oluline, et kõik raha ja arvetega seonduv oleks korrektne ja läbipaistev. Vahel delegeeritakse raamatupidamine mõnele korteriühistu juhatuse liikmele, kuid selge on see, et ühistu juhatus peab niigi suhteliselt napi eelarvega toimetama ning raamatupidamine röövib tõenäoliselt väga palju inimese isiklikku aega.
„Ühistu juhatus peaks siiski pühenduma sellele tegevusele, milleks nad on ellu kutsutud ehk ühistu juhtimisele. Samamoodi nagu juhatuse liikmed ei pea talvel lund lükkama ega koridoris valgustust parandama, ei peaks nad ka raamatupidamisega vaeva nägema. Sarnaselt haldusteenusele on mõistlik ka see teenus mugavalt ja turvaliselt sisse osta. Kõigega ei jõua ise tegeleda ja lõpuks võib kannatada kogu ühistu,” ütleb 25 aasta pikkuse kogemusega raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ juht Enno Lepvalts.
Ühistu raamatupidamise juurde kuuluvad näiteks korteritele nende kuluarvete väljakirjutamine, tarnijatele tasumine, laekumiste jälgimine ning võlglaste nimekirja edastamine juhatusele. Aastaaruandekohustus ei puuduta küll pisikesi ühistuid, kuid lõviosa Eesti ühistuid on suuremad ning aastaaruanne on nende puhul möödapääsmatu.
„Alati on mõistlik järgida standardset raamatupidamist. Korteriühistute majandusaasta aruandes on vaja esitada spetsiifilist informatsiooni, mida teiste äriühingute puhul tegema ei pea, näiteks majandamise kulud korteri kaupa,” toob Lepvalts näite. „Kui see tuleb teile üllatusena, siis on parem kasutada professionaali ja osta raamatupidamisteenus väljast sisse – professionaalne raamatupidaja teab, mida mingi juhul tegema peab, tunnwb seadust ja on kursis seadusemuudatustega.”
Abiks ka investeeringute tegemisel
Lisaks saab raamatupidaja anda ühistule erinevates finantsasjades nõu, näiteks nõustada võlgade menetlust, mille puhul lubab seadus halvimal juhul ka võlgniku korteri sundmüüki panna. „Võlglast saab tegelikult survestada päris tugevalt, aga selleks on vaja kogemusi ja teadmisi, mis on igapäevaselt raamatupidamisega tegeleval bürool olemas,” täpsustab Lepvalts.
Samuti on raamatupidaja abiks, kui ühistu plaanib teha investeeringuid. Lepvalts nendib, et nii töid tellides kui ka vajadusel laenu võttes on oluline, et korteriomanikud ei oleks mingi hetk olukorras, kus keegi on sunnitud omast varast loobuma. „See ei ole küll raamatupidajate igapäevatöö, kuid renoveerimise või mõne muu suurema rahakaasamisprojekti juures on mõistlik kindlasti nõu küsida. Raamatupidamisbürool on oma spetsialistide näol olemas väga hea teadmiste kogum ning kogemus pöörata tähelepanu sellele, kui mõnda korteromanikku tahetakse teiste eest tanki panna.”
Raamatupidamisbüroo kasutamine on ka soodne, sest ühistu ei pea hoidma kedagi enda palgal, vaid ostab teenuse sisse täpselt selles mahus nagu hetkel on tarvidust.
Kui soovite raamatupidamis- või konsultanditeenust, helistage 502 5203, 680 6030 või kirjutage enno@vesiir.ee ja saame kokku!