Alates 1. septembrist 2018. a on kõigil Eesti ettevõtjatel kohustus kuu aja jooksul esitada äriregistrile andmed tegeliku kasusaaja kohta.
Enamasti ongi omanik ka tegelik kasusaaja ja enamikel juhtudel seisab andmete esitamine vaid selleks aja leidmise taga. Keerulisemaks võib asi minna siis, kui omanikeringis on teised äriühingud või välismaalased.
Leia tegelik kasusaaja!
Kes on see tegelik kasusaaja?
Seadus kirjeldab tegeliku kasusaajana on füüsilist isikut, kes omab äriühingut otseselt või kaudselt. Otsene omamine tähendab, et füüsiline isik omab äriühingus rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust. Kaudse omamisega on tegemist siis, kui äriühingus omab rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust teine äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all.
Tegeliku kasusaaja andmed tuleb esitada äriregistrile ettevõtjaportaali kaudu. ID-kaardi puudumisel sisestab nõutud andmed notar e-notari süsteemis ettevõtte juhatuse liikme avalduse alusel.
Tegeliku kasusaaja kohta tuleb esitada:
* isiku nimi;
* isikukood ja isikukoodi andnud riik;
* andmed isiku üle kontrolli tegemise viisi kohta (otsene või kaudne).
Isikukoodi puudumise korral tuleb märkida sünniaeg ja -koht ning elukohariik.
Tulenevalt Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest peavad äriühingud dokumenteerima ja säilitama andmed erinevate toimingute kohta, mida nad tegeliku kasusaaja tuvastamiseks on teinud ning ette nähtud on ka vastutus andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest.
Seadusest tulenevalt on aega andmete esitamiseks ja kasusaajate tuvastamiseks kuni 31. oktoobrini 2018. a. Tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine toob kaasa rahatrahvi kuni 32 000 eurot – ebameeldivuste vältimiseks oleks mõistlik teemaga võimalikult varakult tegeleda.
Tegeliku kasusaaja andmed peavad esitama nii ühemehefirmad kui ka suured kontsernid.