Aastatel 2025-2028 on tabanud Eesti maksumaksjaid uus maks – julgeolekumaks, kuhu algselt oli sisse kirjutatud ka topeltmaksustamine, millest aga siiski otsustati viimasel hetkel suures ulatuses loobuda. Julgeolekumaksuga seonduvatele erisustele juhib tähelepanu raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.
„Õnneks otsustati tõepoolest viimasel hetkel topeltmaksustamisest suures ulatuses loobuda,” nendib Lepvalts. „Samas ei muuda maksustavat summat investeeringute üles- või allahindamine ehk siis kinnisvarainvesteeringutega seotult ei saa oma maksubaasi vähendada ega tohigi seda teha.”
Kuna julgeolekumaksu makstakse avansilisena jooksval aastal eelmise aasta kasumi pealt, tuleb esimesed maksed teha aastal 2026 ja seda tehakse 2025. aasta kasumite alusel. „Maksumaksjatel on ehk mõttekas pöörata tähelepanu juba 2025. aasta numbritele, sest kui on näha, et likviidsus ei ole piisav, tuleb midagi ette võtta,” selgitab Lepvalts. „Loomulikult tuleb kõik oma raamatupidamislikud liigutused alati korralikult põhjendada ja tuua välja tegelik majanduslik sisu, sest kui seda teha vaid maksude vähendamise pärast, ei vaata valitsus (Maksu- ja Tolliamet) sellele tõenäoliselt kuigi hästi. Iga ettevõtja on küll alati huvitatud kulude vähendamisest, aga miskipärast tulumaksu kulu vähendamine riigi poolt aktsepteeritavate hulka ei kuulu ning seda ka legaalseid teid kasutades.”
„Kindlasti ei tohiks ettevõte hakata tegema suvalisi allahindlusi või raamatupidamisse suvalisi kandeid! See on ka seaduses välja toodud, et välistatud on sellised liigutused, mille ainus ajend on maksu vähendamine. Vahelejäämine ei tarvitse küll juhtuda kohe, aga Maksu- ja Tolliameti töötajatel on teatavasti aega neid asju üle vaadata mitu aastat. Ettevõtte raamatupidajal võivad olla sellised tegevused ammu unustatud, mida ametnikel on võimalik veel tagantjärele kontrollida. Ja kui on pärast julgeolekumaksuperioodi näha, et on toimunud mingid olulised muutused põhivara hindamises või kajastamises, võib see äratada maksuametniku tähelepanu ning nad võivad hakata uurima, kas neil muudatustel on olemas ka majanduslik põhjus või olid need seotud maksuvähendamisega.”
Seega on Lepvalitsi sõnul oluliseks sõnumiks, et kuigi ettevõtte eesmärk on kasumi teenimine ja kulude vähendamine, siis ainult eesmärgina tulumaksu või julgeolekumaksu vähendamine läbi mingisuguste raamatupidamuslike sättimiste või muude tehnikate teha ei tohi. Maksuametnikel on õigus need tehingud välistada ning arvutada tagasiulatuvalt maksud nii nagu neid tehinguid ei oleks toimunud.
Ta lisab, et maksu alla lähevad ka 2026. aastal väljamakstavad dividendid, kui need on kajastatud soetusmaksumuse meetodiga, olenemata sellest, et dividendi aluseks olev kasum teeniti 2025. aastal. Samas kui 2027. aastal maksta maksu 2026. aasta kasumi pealt, siis soetusmaksumuse meetodil saadud tulu uuesti maksu alla ei lähe.
Aga mida saaks ettevõtte enda heaks etteulatuvalt teha?
„Täna võiks vaadata üle põhivara määrad. Kui mõnel ettevõttel on seni olnud väga kõrge põhivara olulisuse piir ja on näha sel või järgmisel aastal ette põhivara soetamist, siis tuleks vaadata, kas kõrge olulisuse piir on majanduslikult põhjendatud. Madalama puhul kajastuks ostud, mida kasutatakse, pikema aja jooksul põhivaras ning need amortiseeriks,” selgitab Lepvalts.
Ta toob välja veel ühe olulise tähelepaneku: kuna mikroettevõtjate aruande piire on suuremaks liigutatud ja suur hulk ettevõtjaid saavad erinevalt varasemast teha nüüd mikroettevõtte aastaaruande, siis selles paraku ei saa kinnisvarainvesteeringuid kajastada õiglases väärtuses, vaid soetusmaksumuse meetodil. Sellega kaasneb amortiseerumine, mis tähendab, et kulu tekib aasta-aastalt. Samas võib mikroettevõtja aruande skeemile üleminek olla majanduslikult põhjendatud, sest see on lihtsamalt ja vähemate ressurssidega koostatav, kuna õiglases väärtuses kinnisvarainvesteeringute hindamine võib olla väiksematele ettevõtetele koormav. Soetusmaksumuse meetodil kajastamine on lihtsam ning sellega ei kaasne hindamisega seotud kulutusi.
Ühingud, kes teevad arendavad näiteks tarkvara või kelle töö tulemuseana tekib immateriaalne väärtus, saavad hiljem üle vaadata, kas neil oleks võimalik oma kulutusi kapitaliseerida ning tekib ikka perioodikulum. Kui kulutused on kapitaliseeritud, tekib kulu järgmiste aastate jooksul ning dividende ei tohi maksta.
„Kõik need sellised varasemal perioodil tekkinud toimingud vajavad raamatupidamises majanduslikku sisu ega tohi olla ajendatud ainult julgeolekumaksust,” ütleb Lepvalts. „Soovitan uute maksude valguses üle vaadata kogu oma raamatupidamise ning veenduda, et tulude ja kulude vastavuse printsiibid oleksid õigesti rakendatud ega läheks vastuollu ühegi seadusega!”
Vajate abi oma ettevõtte raamatupidamises, dokumentidega seotud küsimustes või maksukonsultatsiooni? Helistage 502 5203, 680 6030 või kirjutage enno@vesiir.ee ja saame kokku!