Äriseadustiku (§176) järgi on omakapitali nõue ettevõtetele vähemalt 2500 eurot või pool osakapitalist, kui osakapital suurus on üle 5000 euro. Maksimumpiiri omakapitalile seatud ei ole. Mis juhtub aga ettevõttega, kui selle omakapital läheb miinusesse ehk matemaatiliselt on omakapitali kirjete summa väiksem kui null? Selgitusi jagab raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.
Raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ juht Enno Lepvalts
Omakapital on omanikele kuuluv vara ehk see osa bilansist, mis jääb järele, kui ettevõtte varadest lahutatakse kohustused. Kui omakapital langeb alla eelpool mainitud piiri, tähendab see, et ettevõte on teeninud liiga palju kahjumit. „Seega vajab omakapital liiga suure kahjumi puhul taastamist juba puhtalt seadusest tulenevalt,” nendib Lepvalts. „Teine mõjuv taastamise põhjus võiks aga olla krediidiandjatele meeldimise pärast. Võimalikud kreeditorid võivad muutuda närviliseks, kui nende partneri või kliendi omakapital on alla seaduses ettenähtud suuruse.”
Seega kui omakapital on kahanenud liiga väikeseks, tuleb omanikel ettevõttesse raha juurde panna või ettevõte ära likvideerida. Kokkuvõttes võib sundlikvideerimise algatada ka seadusandja.
Kõige lihtsam omakapitali taastamise meetod on panna ettevõttesse raha juurde. Seda saab teostada juhul, kui omanikel on raha. „Siis tehakse vastava otsusega osakapitali taastamine,” räägib Lepvalts. „Kui aga raha ei ole, saab näiteks omanikulaenu konverteerida, lõpetada osaühingu tegevus, ühineda mõne teise ettevõttega või kujundada tegevus ümber. Kahjuks on kõige tavalisem viga omakapitali vähenemise juures üldse teemale tähelepanu pööramata jätmine. Venitamine võib aga tuua kaasa raske juhtimisvea. Teine tüüpviga on osakapitali sissemaksete tegemine, aga äriregistris registreerimata jätmine. Raamatupidamislikult tohib sissemakset näidata omakapitali kirje koosseisus siis, kui avaldus on
Kuidas sellisesse olukorda aga mitte sattuda? „Ei tohi end lõhki kulutada!” nendib Lepvalts. „Tulud peaksid ületama kulusid nagu eduka ettevõtte puhul heaks tavaks on. Ehk tuleks tegeleda tulude suurendamisega ning reageerida kohe, kui tundub, et asjad ei lähe nii nagu peaks. Hilisem lumepalliefekti peatamine on palju keerulisem, kui püüda probleeme eos lahendada.”
Kui vajad raamatupidamisalast nõu, kuidas oma kulusid kärpida või abi arunnete koostamisel, võta julgelt ühendust kirjutades enno@vesiir.ee.