fbpx
Avaleht › Jõuluüritus maksuvabalt? › Leht 10

Jõuluüritus maksuvabalt?

Pixabay

Aasta hakkab vaikselt lõpule jõudma ning aeg jõuluüritusteks töötajate ja klientidega on käes. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts selgitab, milliste kuludega peaks selliste ürituste korraldamisel arvestama ning missugused on peamised vead, mida tehakse.

Kliendiüritused

Klientidele suunatud ürituste puhul on kulutused maksustatavad vastuvõtukuluna, mis on piirmäära ulatuses maksuvaba. Maksustamise seisukohast on kliendiürituste puhul oluline see, kas üritusel osalevad ettevõtte oma töötajad. Juhul kui töötajad täidavad vaid tööülesandeid ning näitlikult öeldes suupisteid ei söö, ei ole maksuhalduril etteheiteid võimalik teha. Ühisel teatrikülastusel või õhtusöögil on maksustamise mõttes tegemist tööandja poolt töötajale hüve pakkumisega ning rakenduvad ka vastavad maksud.

Kliendiürituste hulka kuuluvad ka reklaamüritused, mis tähendab, et üritusega turundatakse kindlat toodet või teenust – sellisel juhul on tegu puhtalt turunduskuluga, mida eraldi maksustama ei pea. Siinkohal on kõige olulisemaks argumendiks kulude põhjendatus. Näiteks kui tellida turundusüritusele muusik, peab suutma põhjendada ja tõendada, et see on vajalik just selle toote või teenuse turundamiseks – vältimaks võimalust, et maksuhaldur saab tõlgendada olukorda klientidele meelelahutusürituse korraldamisena.

Firmapidu või töölähetus?

Üsna tavapärane praktika on, et firmaüritused seotakse mõne koolituse, lähetuse või muu ettevõtlusega seotud tegevusega. Töölähetuse puhul on võimalik majutuse ja transpordiga seotud kulud kanda kulureale ilma lisanduvate maksudeta ning erisoodustusena arvestada vaid meelelahutuslikku osa lähetusest. Ettevõtjad kipuvad siin unustama, et töölähetuse vormistamisel peab arvestama töötajate tööaja ning tasustamisega, välislähetuse puhul ka päevarahaga.

Dokumenteeri põhjalikult ja pigem rohkem, kui vähem

Praktika näitab, et tagantjärele on informatsiooni leida ning koostada keerukam, seega dokumenteeri kogu võimalik info juba ürituse korraldamisel. Näiteks on oluliseks dokumendiks külaliste või kutsutute nimekiri. Mida põhjalikum informatsioon ettevõttel on, seda kergem on arusaamatusi maksuhalduriga lahendada. Kõige levinum viga, millega maksuhalduri tähelepanu alla satutakse, on restoranist või muust meelelahutusasutusest „ruumide rendile“ väljastatud arve.

Juhul kui mõne üritusega seotud kulutuse kohta ei ole alusdokument säilinud või on puudulik, siis tuleb sellelt maksta (ainult) tulumaks. Kulu alusdokumendiks ei loeta vaid makset tõendavat dokumenti.

Allikas: Sisuturundus (ST) artikkel www.raamatupidaja.ee

Muudatused, mis ootavad sind töötamise registreerimisel ees 1.jaanuari hommikul

Aalates 1. jaanuarist 2019 tuleb hakata töötamise registrisse märkima tööaja määra. Ametinimetuse ja töökoha aadressi märkimine muutuvad kohustuslikuks.

Pilt: Pixabay

Tööaja määr:
• Viimast korda tuleb tööaja määr deklaratsioonile TSD märkida detsembrikuu eest
10. jaanuariks 2019 esitataval TSDl. Järgmistele deklaratsioonidele tööajamäära
enam märkima ei pea.
• Deklaratsioonil TSD märgitud tööaja määr, mis erineb 1st, kantakse TSDlt
töötamise kande juurde üle.
• Kui TSDl tööaja määra märgitud ei ole, siis kuvatakse töötamise kande juures
vaikimisi tööaja määr 1.
• Tööaja määra saab märkida vahemikus 0,01 kuni 1,00.


Kohustuslikuks muutub ametinimetuse ja töökoha aadressi märkimine töötamise registrisse:
• Töötamist ilma ametinimetuse ja töökoha aadressita enam registreerida.
• Olemasolevaid töötamise kandeid ei saa muuta ega lõpetada, kui ametinimetust ja töökoha aadressi märgitud ei ole.

Hiljemalt 1.aprilliks 2019 tuleb olemasolevatele kehtivatele töötamise kannetele lisada ametinimetus ja töökoha aadress.

NB! Ametinimetus ja töökoha aadress tuleb sisestada klassifikaatorist. Vabatekstina aadressi täpsustus ja/või ametnimetus tuleb lisada siis, kui täpne aadress või ametinimetuse viies tase (neli esimest tuleb alati leida klassifikaatorist) ei ole klassifikaatorist leitavad.

Töökoha aadressi määramise juhend SIIN
Ametijuhendi märkimise juhend SIIN

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Kes on tegelik kasusaaja? Leiame koos, samm-sammult.

Alates 1. septembrist 2018. a on võimalik esitada äriregistrile andmed tegeliku kasusaaja kohta. Olemasolevad ühingud peavad selle tegema 1. oktoobriks 2018. aaastal.

Raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts selgitab samm-sammult, kuidas seda äriregistris teha ning vastab esile kerkinud küsimustele.

Kes on tegelik kasusaaja?

Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes omab äriühingut otseselt või kaudselt. Otsene omamine tähendab, et füüsiline isik omab äriühingus rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust. Kaudse omamisega on tegemist siis, kui äriühingus omab rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust teine äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all.

Äriregistrisse sisenemine

Tegeliku kasusaaja määramiseks tuleb juhatuse liikmel ID kaardiga või mobiil ID-ga siseneda äriregistri ettevõtja portaali https://ettevotjaportaal.rik.ee/.

Avalehel esitatakse sisenenud isikuga seotud ettevõtjad.

Kasusaaja määramine

Sellele lingile vajutades esitatakse ühinguga seotud isikud, kui tegelik kasusaaja on siin nimetatud kinnitad valiku vajutades rea lõpus olevale nupule „Lisa“.

Avanenud aknas kuvatakse eeltäidetuna Äriregistrile teadaolevad andmed, mida tuleb vajadusel täiendada/muuta. Kui andmed on õiged ja muudatused on tehtud, siis kinnita need vajutades nupule “Lisa”.

Kui valitud kasusaaja on ühinguga seotud kaudselt, st omab osalust läbi teise firma, siis tuleb “kontrolli teostamise viisiks” valida “kaudne osalus”.

Mittetulundusühingu puhul oleks valikuks “Juhatuse liige või liikmed”.

Kui valikud “otsene või kaudne osalus” ja “juhatuse liige või liikmed” ei sobi, siis tuleb analüüsida ülejäänud kolme hulgas sobiva rakendamist, nt sihtasutuse puhul, hääleõiguste erisuse puhul, mis võib tuleneda aktsiate liikidest või lepingutest osanike vahel jms.


Kui nimekirjas ühinguga seotud tegelikku kasusajat ei ole?

Sellisel juhul tuleb alustada uue isiku lisamist, “Lisa uus isik”.

Uue tegeliku kasusaaja lisamine

Lisa uue tegeliku kasusaaja andmed ning vajutada nupule “Lisa”. Lisatud isikud kuvatakse automaatselt tegelike kasusaajatena e-äriregistri teabesüsteemi andmetes.

Tegeliku kasusaaja tuvastamise küsimused ja vastused

Kuidas toimida juhul, kui tuvastatud tegelik kasusaaja keeldub oma andmeid edastamast?

Kasusaaja kohta ei ole vaja väga palju andmeid teada, nimi ja sünniaeg on enamasti ikka olemas. Samas võib ette tulla ka ekstreemseid juhtumeid “tankistide” taga olevate isikutega. Sel juhul jääb üle tõdeda, et kui keegi üritab väga “hämar” tegelane olla, siis see tal ka õnnestub.

Kes on kasusaajad MTÜde puhul?

MTÜde puhul loetakse nendeks vaikimisi juhatuse liikmed. Alternatiiv on kontrollida põhikirjast MTÜ lõpetamise kohta – jaotisvara saajast füüsilised isikud või juriidiliste isikute puhul nende taga olevad füüsilised isikud võivad ka kõne alla tulla.

Milline peab olema mitme osaniku korral osanikuosalusprotsent, et liigituda kasusaajaks?

See peab olema üle 25%.

Kuidas kogutud andmeid säilitada? Kas suuliselt saadud andmed pädevad?

Üldjuhul on omanike andmed leitavad kirjalikult kusagilt registritest. Sel juhul tuleb registritest tehtud väljavõtted säilitada. Suulise “pärimuse” puhul tuleks see protokollida: kes ja kellele teabe andis, millal ja mis asjaoludel seda tegi.

Mida silmas pidada e-residentide ja/või välismaalastest kasusaajate puhul?

E-residentsus ei anna siin mingit eristaatust. Üsna keeruline on aga off-shore firmade taga olevate füüsiliste isikute tuvastamine. Neil juhtudel ei ole vahet, kas tegemist on välismaalasega või mitte.

Mis juhtub, kui jätta andmed esitamata või kogemata/tahtlikult esitada valeandmed?

Andmete esitamata jätmise kohta võib seadusest leida sanktsioonid. Kui andmed osutuvad valeks, siis tuleks need parandada. Seetõttu ongi vajalik hoida esitatavate andmete kohta alles nende saamislugu, et oleks hiljem võimalik näidata, et olid objektiivsed põhjused hindamaks, et esitatud andmed on tõesed.

Kes ja kui sageli saab andmeid muuta?

Andmed esitab ja muudab juhatuse liige. Sageduse kohta ei ole midagi kirjutatud. Eks sage muutmine tõmbab tähelepanu, aga kui see on põhjendatud, siis pole probleemi.

Lisaks ilmunud: Raamatupidaja.ee Sisuturundus (ST)

Esita tegelik kasusaaja äriregistri ettevõtjaportaali

Selgita, kes on tegelik kasusaaja. 1. septembril jõustus rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muudatus, mille alusel peavad juriidilised isikud hakkama äriregistri ettevõtjaportaalis avaldama infot oma tegelike kasusaajate kohta.

Kui varasemalt oli klientide taustauuringu tegemiseks tegelike kasusaajate tuvastamise kohustus ainult krediidi- ja finantseerimisasutustel, siis edaspidi laieneb see ka teistele juriidilistele isikutele.

Eestis on ligikaudu 120 000 juriidilist isikut, kes peavad hakkama äriregistris tegelike kasusaajate andmeid avaldama. Nimetatud andmed tuleb esitada äriühingutel, sihtasutustel ja mittetulundusühingutel (va korteri- ja hooneühistud). Info tuleb avaldada füüsilistest isikutest kasusaajate kohta, kelle otsene või kaudne osalus või muul viisil kontroll ettevõttes on üle 25 protsendi.

Tegelike kasusaajate andmeid saab esitada äriregistri ettevõtjaportaalis. Selleks tuleb ühingu esindusõiguslikul isikul ID-kaardi või Mobiil-ID’ga portaali siseneda, vajutada avalehel lingile “tegelikud kasusaajad määramata” ning määrata isik(ud) olemasolevast valikust või sisestada isiku(te) andmed: nimi, isikukood, riik ja roll.

Pärast isikute lisamist, kajastuvad andmed automaatselt ka äriregistri teabesüsteemis.

Korduvad küsimused tegelike kasusaajate andmete esitamise kohta
Juhend ettevõtjaportaalis andmete avaldamiseks

Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Loe lisaks 

Eesti ettevõtjatel kohustus kuu aja jooksul esitada andmed tegeliku kasusaaja kohta

Alates 1. septembrist 2018. a on kõigil Eesti ettevõtjatel kohustus kuu aja jooksul esitada äriregistrile andmed tegeliku kasusaaja kohta.

Enamasti ongi omanik ka tegelik kasusaaja ja enamikel juhtudel seisab andmete esitamine vaid selleks aja leidmise taga. Keerulisemaks võib asi minna siis, kui omanikeringis on teised äriühingud või välismaalased.

Leia tegelik kasusaaja!

Kes on see tegelik kasusaaja? 

Seadus kirjeldab tegeliku kasusaajana on füüsilist isikut, kes omab äriühingut otseselt või kaudselt. Otsene omamine tähendab, et füüsiline isik omab äriühingus rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust. Kaudse omamisega on tegemist siis, kui äriühingus omab rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust teine äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all.

Tegeliku kasusaaja andmed tuleb esitada äriregistrile ettevõtjaportaali kaudu. ID-kaardi puudumisel sisestab nõutud andmed notar e-notari süsteemis ettevõtte juhatuse liikme avalduse alusel.

Tegeliku kasusaaja kohta tuleb esitada:

* isiku nimi;
* isikukood ja isikukoodi andnud riik;
* andmed isiku üle kontrolli tegemise viisi kohta (otsene või kaudne).

Isikukoodi puudumise korral tuleb märkida sünniaeg ja -koht ning elukohariik.

Tulenevalt Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest peavad äriühingud dokumenteerima ja säilitama andmed erinevate toimingute kohta, mida nad tegeliku kasusaaja tuvastamiseks on teinud ning ette nähtud on ka vastutus andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest.

Seadusest tulenevalt on aega andmete esitamiseks ja kasusaajate tuvastamiseks kuni 31. oktoobrini 2018. a. Tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine toob kaasa rahatrahvi kuni 32 000 eurot – ebameeldivuste vältimiseks oleks mõistlik teemaga võimalikult varakult tegeleda.

Tegeliku kasusaaja andmed peavad esitama nii ühemehefirmad kui ka suured kontsernid.

Kas ja kuidas saab 1. septembril lapse koolimineku puhul vaba päeva?

Minu laps läheb sel aastal esimesse klassi. Tean, et mitmetes ettevõtetes on see päev vaba, kuid meie ettevõttes on töö graafiku alusel ning 1. september, mis on see aasta laupäevane päev, on üks kiiremaid tööpäevi nädalas. Kas tööandja peaks selle päeva vabaks lubama?

Vastab Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Kaire Saarep:

Kehtiv töölepingu seadus (edaspidi TLS) ei kohusta tööandjat andma töötajale 1. septembri puhul vaba päeva. Tööandja võib ettevõtte siseselt kehtestada korra, mille kohaselt on töötajatel, kellel on lasteaia ja/või kooliealine laps, 1. september vaba päev. Kui ettevõttes on selline kord, siis antakse ja tasustatakse nimetatud päev vastavalt kehtestatud korrale. Sel aastal tasub tähelepanu pöörata sellele, et 1. september langeb laupäevasele päevale, mistõttu võib lapse esimene koolipäev olenevalt koolist, olla nii 31. august kui 3. september. Sellisel juhul tuleb tööandjaga täpsustada, kuidas näeb ettevõtte sisekord vaba päeva kasutamist esimese koolipäeva puhul ette.

Kui Teie ettevõttes selline kord puudub, siis tuleb vaba päeva saamiseks sobivaks ajaks aegsasti põhi- või lapsepuhkus planeerida.

Puhkuse planeerimiseks on järgmised võimalused:

  1. Planeerida juba puhkuste ajakava koostamisel osa oma põhipuhkusest koolimineku ajale. Vanem, kes kasvatab kuni 7-aastast last, saab nõuda põhipuhkust talle sobival ajal (TLS § 69 lg 7 p 3). Puhkuste ajakava koostatakse hiljemalt 31.märtsiks ning sellel ajal tuleb lapsevanemal oma õigusest valida puhkus sobival ajal, ka teada anda. Põhipuhkust kasutatakse vastavalt ajakavale ning ajakavas saab muudatusi teha üksnes poolte kokkuleppel. Kui töötaja ei ole aasta alguses osa oma põhipuhkusest planeerinud lapse esimesele koolipäevale, siis põhipuhkuse aja muutmiseks on tarvis tööandja nõusolekut;
  2. Kasutada seaduses ettenähtud tasustatud lapsepuhkust – kolm tööpäeva, kui vanemal on üks või kaks alla 14-aastast last ja kuus tööpäeva, kui vanemal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Tööpäeva all on silmas peetud töötaja reaalset tööpäeva. Seega kui töötaja tööpäev on laupäevane päev, siis on sellel päeval lapsepuhkuse kasutamine võimalik. Lapsepuhkuse eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel (TLS § 63 lg 1). TLS § 69 lg 3 kohaselt tuleb lapsepuhkuse kasutamisest ette teatada vähemalt 14 kalendripäeva kirjalikus vormis;
  3. Kasutada tasustamata lapsepuhkust, mida on töötajal õigus nõuda, kui kasvatatakse kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last. Tasustamata lapsepuhkust on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva (TLS § 64) ning etteteatamise tähtaeg on samuti vähemalt 14 kalendripäeva ning ette tuleb teatada kirjalikult. Ka tasustamata lapsepuhkuse puhul on tööpäeva all  silmas peetud töötaja reaalset tööpäeva ehk kui töötaja tööpäev on laupäevane päev, siis on sellel päeval tasustamata lapsepuhkuse kasutamine võimalik.

Töölepingulistes suhetes peavad pooled teineteise suhtes käituma heauskselt, mõistlikult ja teise poole huvidega arvestades. Vaba päeva saamisele tuleb töötajal mõelda varakult, et tööandjal oleks aega  puuduvate töötajate tõttu töö ümber korraldada.

Tööelu.ee

Maksumenetlused muutuvad

Pilt: Pixabay

Valitsus kiitis heaks maksukorralduse seaduse muudatused, mille eesmärk on muuta maksumenetlused tänapäevasemaks ja tõhusamaks.

„Maksukorralduse seaduse muudatused aitavad lahendada mitu praktilist probleemi ja tõhustada maksumenetlust. Näiteks aitab see võidelda variisikute probleemiga, kuna menetluse käigus tekib võimalus nõuda kahjud sisse ettevõtte tegelikult juhilt,“ ütles rahandusminister Toomas Tõniste. „See aitab kaasa ausama konkurentsi ja maksukeskkonna loomisele.“

Muudatuse tulemusel väheneb variisikute kasutamise atraktiivsus ja seeläbi pettuste toimepanemine ebaausa maksueelise saamiseks. Samuti on põhjendatud maksuvõla eest panna vastutama ettevõtja, kes on ettevõttele maksuvõla tahtlikult tekitanud ja ettevõte ise seda maksta ei suuda. See eeldab omakorda maksuhaldurilt põhjalikku tõendamiskohustust, mis näitab, et tegu polnud hooletusega.

Muudatused lihtsustavad ka maksu- ja tolliameti töökoormust ning kiirendavad otsuste kättesaamist. Amet saab automaatsete otsuste tegemise ja nende e-templiga kinnitamise õiguse. See võimaldab hoida kokku aega ja kulusid ning teha osa otsuseid arvutiprogrammi abil. Näiteks teatud piirmäärani maksuvõla tasumise ajatamise või käibemaksukohuslaseks registreerimise otsused.

Eelnõuga suurendatakse avaldatava maksuvõla piirmäära seniselt 10 eurolt 100 euroni ja lisaks maksuvõlale avaldatakse ka teised maksu- ja tolliameti hallatavad kohustused – trahvid, sunnirahad ja asendustäitmise kulud.

Edaspidi lõpetatakse ka maksukontrolli liikidena revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli eristamine, kuna praktikas on need omavahel sarnased.

Töötamise registrisse hakatakse muudele andmetele lisaks kandma töötajate ametinimetusi ja töö tegemise asukohta. Andmed on statistikaametile vajalikud riikliku statistika kogumiseks.

Täiendavalt hakkab maksu- ja tolliamet vajadusel maksualast infot edastama kaitseressursside ametile kaitseväekohuslaste ning politsei- ja piirivalveametile Eestis töötavate teiste EL-i riikide kodanike kohta. Välismaalaste kohta andmete esitamine on teatud juhtudel vajalik Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise tingimuste rikkumiste ennetamiseks ja tõkestamiseks.

Kava kohaselt peaks seadus jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.

Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda SIIN.

Allikas: Rahandusministeerium

Juulist kehtib uus puhkuseliik sügava puudega täisealiste inimeste hooldajatele

1. juulist hakkab kehtima töölepingu seaduse muudatus, millega kehtestatakse kuni viie tööpäevane tasustatud hoolduspuhkus töötajale, kes on täisealise sügava puudega inimese lähedane või talle kohaliku omavalitsuse poolt määratud hooldaja. Hoolduspuhkuse eesmärk on toetada hoolduskoormusega töötaja tööelus osalemist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks.

Pixabay.com

„Tegemist on täiesti uue puhkuseliigiga, kus riik võimaldab tasustatud puhkusepäevi ka täisealise sügava puudega inimese lähedastele. Seni said lisapuhkepäevi lapse erivajadustega tegelemiseks vaid puudega laste vanemad, eestkostjad või hooldajad,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Lisapuhkepäevad on mõeldud näiteks sügava puudega inimesega arsti juures käimiseks, tema hooldamise korraldamiseks või lihtsalt koos vaba aja veetmiseks.“

  • Töötajal on õigus puhkusele, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps, lapselaps, poolõde, poolvend, abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses. Samuti saavad puhkepäevi kasutada sügava puudega täisealise inimese eestkostjad või kohaliku omavalitsuse poolt määratud hooldajad.
  • Viie tööpäeva pikkust hoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või eraldi päevade kaupa kalendriaasta jooksul.
  • Hoolduspuhkuse kasutamiseks lepib töötaja tööandjaga kokku ja esitab selle kohta tööandjale avalduse. Vajadusel on tööandjal õigus küsida hoolduspuhkuse õigust tõendavaid dokumente, milleks võib olla näiteks: – kehtiv sügava puude raskusastme tuvastamise otsus hooldatava kohta; – väljavõte, mis tõendab, et puhkust kasutada sooviv töötaja on hooldatava lähedane.
  • Puhkusetasu lisapuhkepäevade eest arvestatakse alampalga määras, mis 2018. aastal on 23,62 eurot päevas.
  • Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes saab selle hiljemalt 3 kuu jooksul pärast puhkuse kasutamist sotsiaalkindlustusametilt tagasi taotleda.

Hoolduspuhkuse kehtestamise sügava puudega inimese töötavale lähedasele kiitis valitsus heaks 14. septembril 2017 koos hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude paketiga.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, mis näeb ette tegevused omastehooldajate hoolduskoormuse vähendamiseks.

Rohkem infot tasustatud hoolduspuhkuse kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Tööandjatele puhkustasu hüvitamise korra kohta saab infot samuti ameti kodulehelt.

Allikas: Sotsiaalministeerium

Läheneb kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise deklareerimise tähtaeg

Maksu- ja tolliamet (MTA) tuletab meelde, et tulumaksusoodustusega ühingutel tuleb 2. juuliks esitada 2017.aasta kohta kingituste ja annetuste ning muude tulude kasutamise deklaratsioon.

Kingituste ja annetuste ning muude tulude kasutamise kohta tuleb täita deklaratsiooni vorm INF 9, kus kajastatakse kõik ühingu saadud tulud ja nende kasutamine. Kindlasti peab andmed esitama ka siis, kui tulu 2017. aastal ei saadud ega kasutatud. Deklaratsiooni on võimalik esitada nii e-maksuametis/e-tollis, MTA teenindusbüroos kui ka saata postiga.

MTA maksukorralduse talituse juhataja Monika Jõesaare sõnul on kingituste ja annetuste ning muude tulude kasutamise deklareerimine avalik info, mis annab ka annetajatele ja toetajatele kindluse, et annetatud raha kasutatakse eesmärgipäraselt. „See on huvitav ja kasulik info kõigile neile, kes tahavad teada, kuidas annetusi kasutati ja keda toetati,“ ütles Jõesaar.

„Kindlasti tasub üle vaadata ka viimase kolme aasta aruanded, sest kui ühing on jätnud kolmel järjestikusel aastal aruanded või deklaratsioonid tähtaegselt esitamata, siis tekib oht nimekirjast kustutamiseks. Kui ühing tulumaksusoodustuse saajate nimekirjast kustutatakse, siis kaob ka võimalus tulumaksusoodustust saada“, lisas Jõesaar.

Nõuded tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas püsimiseks ja juhendi INF 9 täitmise kohta leiad SIIT.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Saadan

Täname!

Oleme teie kirja kätte saanud!