Alates 01.07.2014 on äriühingute teenuse osutamine (firmade asutamine ja müük, seotud nõustamine, aadressi kasutamise võimaldamine) loakohustusega tegevusala ning vastavaid lube väljastab Rahapesu andmebüroo. 14.07.2014 andis Rahapesu andmebüroo Vesiir OÜ-le ja Vesiiri Äriteenused OÜ-le tegevusloa usaldusfondide ja äriühingute teenuse osutamiseks.
Tegevusloaga on võimalik tutvuda Majandustegevuse registris.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo andis täna pidulikult üle esimesed Omniva sertifikaadid majandustarkvara ettevõtetele, kelle loodud tarkvara võimaldab saata ja vastu võtta e-arveid Omniva e-teeninduse vahendusel.
eArvekeskus on digiarvete operaator, mis ühendab arvete saatjad, saajad ning nende poolt kasutatavad majandustarkvarad. E-arvet ei tohi segi ajada e-kirja manuses saadetud PDF-arvega, sest sisuliselt pildi kujul esitatud arvet ei ole võimalik majandustarkvarasse ilma lisatööd tegemata sisestada. E-arve on aga elektrooniline dokument, mis luuakse, edastatakse, töödeldakse ja säilitatakse elektroonilises keskkonnas.
Kuidas on võimalik esitada majandusaasta aruanne vaid 27 minutiga. Millised on eeltingimused? Mida nõuab XBRL? Peatume veidike ka AccountStudio raamatupidamistarkvara eelistel.
Alates 2010.a., kui muutus võimalikuks aastaaruannete esitamine XBRL-formaadis, on räägitud sellest, kuidas see raamatupidaja töö kiiremaks ja kergemaks teeb. Teeb tõepoolest, kuid selle eelduseks on tarkvara ajamahukas ja põhjalikku läbimõtlemist eeldav seadistamine, mida XBRL nõuab.
Põhimõte võib ju tunduda lihtne – aastaaruandesse nõutav informatsioon peab olema arvuti poolt raamatupidamiskontodelt arvutatav ning kuna arvuti jaoks ei ole vahet mitut arvu ta omavahel kokku arvutama peab, siis on raamatupidaja vaevaks aruannete kirjeldamine. Ja just see jääb tavaliselt juurutamisprotsessis vaeslapse ossa. Enamikul juhtudel ei ole tarkvaradel mingit eelnevat juurutust tehtud ja aruannete kirjeldamine tuleb teha raamatupidajal. See on aga keerukas ning pahatihti jäetakse sellised asjad „ajutiselt“ kõrvale. Ajutistest asjadest saavad aga igavesed ning nii võime ka tänapäeval näha raamatupidajaid, kelle jaoks aastaaruande koostamine tähendab aeganõudvat käsitsitööd ja väljatrükilt sadade numbrite uuele vormile kandmist.
Toome siin näiteks meie AccountStudio raamatupidamistarkvara. AccountStudios on kasutusel ulatuslik (igapäevaselt kasutatav) kontoplaan ja selle jaoks kirjeldatud aruanded: bilansid, kasumiaruanded, rahavoogude aruanded ja aastaaruannete koosseisu kuuluvad lisad. Kuna selles ulatuses on juurutamine uue kliendi jaoks nö ette ära tehtud (ja see on ka juba hinna sees), siis ei kulu raamatupidajal sellele enam lisaaega. Soovi korral saab ta lasta juurde luua temale sobitatud aruandevorme.
Kui raamatupidamistarkvara tarnija poolt on kõik need ettevalmistused tehtud, siis võib küll öelda, et sissejuhatuses mainitud aastaaruande koostamine kohvipausi jooksul on raamatupidajal täiesti võimalik. Olgu siin ära toodud üks ajakulu mõõtev test, mille AccountStudio tarkvara kasutades tegin. Testis kasutasin ühte reaalset tegutsevat väikeettevõtet.
Kuid selline tulemus oli võimalik vaid tänu sellele, et AccountStudios oli kogu XBRLi seadistus eelnevalt tehtud. Kui te hakkate AccountStudiot kasutama, siis luban, et ka teie aastaaruande esitamine läheb senisest oluliselt kiiremini!
Enno Lepvalts
Vesiir OÜ
26. novembril avaldas ajaleht Äripäev 2012.a. raamatupidamisifrmade käibe TOP10, milles 3. kohal on Vesiir OÜ. Lisaks kuulub Vesiir Äripäeva järgi ka Eesti 100 edukaima ärikonsultatsioonifirma hulka.
Meil on väga hea meel, et meie raamatupidamisteenus ning finantskonsultatsioonid on Eesti ettevõtetele meeldinud ja meie klientide hulk aasta-aastalt järjest suureneb!
En
no Lepvaltsi raamat „Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine“ on vajalik abivahend nii äriühingu juhatusele kui raamatupidajale. Raamatus seletatakse lahti seadusest tulenevad nõuded ning ettevõtte omanike, juhtide, raamatupidajate ja kreeditoride ootused korrektsete raamatupidamise sise-eeskirjade teemal.
Raamatusse on koondatud autori teadmised ja kogemused rohkem kui 16 aasta pikkusest raamatupidamisalasest tegevusest. Enno Lepvalts annab praktilisi näpunäiteid, kuidas koostada sise-eeskirju vastavalt ettevõtte enda äriprotsessidele, konkreetsetele tehingutüüpidele ning ka selgitab, kuidas neid dokumenteerida.
Kogumikus on ka CD-plaat näidismaterjalidega. Väljaandja: Pandekt OÜ.
Enno Lepvalts on raamatupidamisfirma Vesiir OÜ juhatuse liige. Vesiir kuulub Eesti vanimate ja suurimate raamatupidamisfirmade hulka ning omab alates 2005. aastast esimese Eesti raamatupidamisfirmana ISO 9001 sertifikaati. Enno Lepvaltsil on Eestis hetkel kõrgeim, raamatupidaja 6. taseme kvalifikatsioon.
Kirjutasime rmp.ee portaali artikli sellest, kuidas planeeritud käibedeklaratsiooni muudatused võivad mõjutada raamatupidamisfirmade tööd. Kui järgmise aasta 1. juulil tekib kohustus esitada Eesti-siseste 1000 euro piiri ületavate tehingute kohta automaatselt käibedeklaratsiooni lisa, siis puudutab see muudatus lisaks ettevõtjatele ka raamatupidamisteenuse pakkujaid.
Seadusemuudatuse plaani avalikustamisel septembri alguses tõusis suure osa ettevõtjate hulgas pahameeletorm. Paljud arvasid, et kui ettevõtja esitab n korda 999 euroseid või väiksemaid arveid, saab seadusest mööda hiilida. Seejuures ei pööratud tähelepanu aga muudatuse teisele osale, millega nähakse ette tehingute kohta info esitamine ka juhul, kui ühe konkreetse tehingupartneri osas on arvete kogusumma vähemalt 1 000 eurot.
Selle seadusemuudatuse esimese osaga saaks ilmselt hakkama ka juhul, kui raamatupidamist tehtaks kasvõi Microsoft Excelis. Kuid just muudatuse teie pool on see, mis tähendab paljudele väikestele firmadele vajadust oma töö kvaliteet üle vaadata.
Loe artiklit rmp.ee portaalis siit
21. juuni Äripäevas ilmus Enno Lepvaltsi artikkel, milles rääkisime ohust, mille tooks kaasa Euroopa komisjoni ettepanek vähendada aruandluse mahtu. Pikem artikkel ilmus Äripäeva paberväljaandes, artikli lühiversiooni saate lugeda ka siit: http://www.ap3.ee/blog/2013/6/21/aruandluse-lihtsustamine-udustab-pilti.
Enno Lepvalts
raamatupidamisfirma Vesiir OÜ juhatuse liige
Euroopa Komisjoni (EK) ettepanekud leevendada nõudeid väike- ja mikroettevõtete majandusaruannete esitamisele kaotaksid rakendudes aruandlussüsteemi senise läbipaistvuse. Soov viia aruandlus minimaalsele võimalikule tasemele pole õigustatud ning lisaks bilansile ja kasumiaruandele tuleb säilitada ka rahavoogude ning omakapitali muutuste aruanne.
Arvestada tuleb rahavoogude aruandes avaldatava info olulisusega. Selle alusel hinnatakse ettevõtte väärtust, võimet maksta dividende ja/või laenude intresse – kokkuvõttes on see firma elujõu suhtes seisukoha võtmine. Bilansi ja kasumiaruande kaotamise poolt pole õnneks veel keegi olnud.
Kuid rahavoogude aruannet mõistavad tihti valesti nii ettevõtjad kui osa raamatupidajaid. Nimelt peaks selle arvestust rohkem nõudma otsemeetodil, et kaoks ära ekslik arvamus, nagu oleks see kasumiaruandest ja bilansist arvutatav aruanne. Eksiarvamuse propageerijad unustavad ära, et rahavoogude aruandes ei tohi kajastada rahatuid tehinguid (tasaarvestusi jms). Ainult otsemeetodil kajastatav rahavoogude aruanne esitab tegeliku info ettevõtte rahaliikumise kohta, näidates ära, kas ja millisel määral on firma võimeline raha genereerima.
Krediidiasutuste jaoks võib suurem andmete hulk olla edaspidigi oluline. Mis tähendab, et laenu taotleval ettevõtjal tuleb rahavoogude aruande esitamisega ikka arvestada. Samuti on suur hulk ettevõtjaid, kes teisele ettevõttele krediidi andmise otsuse langetavad muu hulgas rahavoogude aruande põhjal. Kui nüüd EK ettepanekud vabastaksid mainitud aruandlusest üle 85% Eesti ettevõtetest, siis ühel ilusal päeval kobab suur hulk meie ettevõtjaid ja krediidiasutusi, kes neid andmeid oma ettevõtte juhtimises vajaksid, lihtsalt pimeduses.
„Kujundatud“ ja tegelik aruanne. Väidetavalt saab raamatupidamises kasumit näidata just nii palju kui vaja ning sellise „mängitud“ kasumiaruande väärtus võimalikule laenuandjale või investorile on kaheldav. Kas olete aga kuulnud samasugust väidet otsemeetodil tegelikke rahavoogusid kajastava aruande kohta? On selge, et sellisele „kujundatud“ kasumiga kasumiaruandele tuleb igal juhul eelistada tegelikke raha liikumisi näitavat rahavoogude aruannet. Viimast on mõtet varjata vaid siis, kui ettevõtte tegelikkuses raha ei genereeri. Lõpetaks seega udutamise ja liiguks hoopis selguse poole.
Senise aruandluse mahu poolt räägib ühtlasi mitme ettevõtlusega seotud organisatsiooni ning institutsiooni negatiivne hinnang nõuete leevendamisele. Rahandusministeerium küsis EK ettepaneku kohta arvamust kaubandus-tööstuskojalt, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonilt, raamatupidajate kogult ning teisteltki. Vastuseis oli valdav. Ning ei saa kuidagi öelda, et tegu oleks olnud katsega n-ö leiba laual säilitada − nii koda kui EVEA seisavad ju ettevõtjate huvide eest. Muudatusega kaasnevat halduskoormuse vähenemist hinnati väheoluliseks, kuid ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse halvenemise riski üsna suureks.
Esitamine on lihtne ja kiire. Viimastel aastatel on Eestis oluliselt paranenud aruandluse esitamiseks vajalik infotehnoloogia ning aruannete esitamine e-aruandluskeskkonna abil on üsna kiire. See nõuab ainult ettevõtte raamatupidamise korraldamist nõnda, et aastaaruandesse nõutav info oleks arvuti poolt raamatupidamiskontodelt arvutatav. Inimest on sellisel juhul vaja infosisestuse organiseerimiseks. Samas peakski tänapäeval raamatupidaja töö põhiraskus olema rajatud arvutustehnika kasutamisele nii, et andmed saaksid töödeldud ilma kõrgelt haritud spetsialiste „labidatööle“ rakendamata.
Olles näinud ja imestanud, millisel meie jaoks ammu ajaloolisel tasemel raamatupidamisaruannete koostamine mujal riikides toimub, siis Euroopa Liidu tasandil võib aruandluse vähendamise soovist tõepoolest aru saada. Eestis ei ole arvuti jaoks vahet, mitut arvu ta omavahel kokku arvutama peab – igal juhul toimub see kiiresti ja raamatupidaja vaevaks on aruannete kirjeldamine. Viimast on aga vaja teha üks kord ja aruandepõhja muutumisel on muudatusi juba oluliselt lihtsam sisse viia.
Ma ei ole põhimõtteliselt muutuste ega lihtsustamise vastu. Kui midagi kaotada, siis võiks majandusaruandluses kehtestada reeglid olulisuse määramise kohta, et oleks selge alus otsustada, millal mingit lisa on vaja esitada ja millal mitte. Idee nõuda põhiaruande rea avalikustamist lisas alates teatud suurusest on samuti mõistlik.
Täna, 27. mail on jäänud täpselt 250 päeva aega uute kontonumbrite kasutuselevõtuni. Postimees avaldas täna Vesiiri artikli sellel teemal.
1. veebruariks 2014.a. peab olema lõpule viidud IBANile üleminek. IBAN on rahvuvahelisele standardile vastav pangakonto number, mis koosneb tähtedest ja numbritest ja mis võimaldab identifitseerida kliendi konto mistahes riigis. Uue süsteemi eesmärk on hõlbustada ja kiirendada maksete liikumist Euroopa Liidu pankade vahel.
Pangad muudavad kontonumbrid oma süsteemides ning internetipangas rahvusvahelisele kujule automaatselt, selle pärast ei pea era- ega ärikliendid muretsema. Kuid hoopis teine lugu on ettevõttesiseste rakenduste uue süsteemiga vastavusse viimisel – eelkõige puudutab see finants- ja raamatupidamistarkvara, kuid mõningatel juhtudel ka logistikat, laohaldust, müügijuhtimistarkvara jne.
Kõik rakendused, mis suhtlevad pangaga, tuleb viia ühtsele failistandardile.
Nimelt ei ole uus kontonumbrite standard ainuke muudatus. Alates 1. veebruarist 2014 peavad panga ja kliendi vahelised suhtlussõnumid põhinema XML-vormingul ning olema esitatud ISO 20022 standardi kohaselt. See uus standard on paika pandud SEPA (Single Europayments Area) ehk Euroopa liidu ühtsete makseteenuste nõuetega. Ettevõtja jaoks tähendab see, et firma rakendused, mis pangaga suhtlevad, peavad kindlasti kasutama uut ühtset failistandardit.
IBANile ja SEPAle üleminek on suurem väljakutse ettevõtjatele,
5 soovitust
1. Kui kasutad raamatupidamistarkvara või ostad raamatupidamist teenusena sisse, siis uuri järele, kas Sinu teenusepakkuja on vajalike muudatuste tegemisega graafikus? Kas ta vahetab kontonumbrid (kliendid, tarnijad, hankijad, töötajad) automaatselt ära või laseb ta seda Sul käsitsi teha?
Mis saab juhul, kui andmed asuvad Sinu juures andmebaasis? Näiteks palgamaksed saad siis küll ühe failina panka saata, kuid genereeritakse need Sinu juures andmebaasis ning see eeldab, et oled ise kõik muudatused käsitsi ära teinud.
Kui Sinu ettevõte kasutab otsekorraldusi, siis kaasneb veel üks muudatus. Otsekorralduste skeemid sellisel kujul kaovad ära ning seda asendab püsimaksega e-arve teenus. See tähendab, et Sinu ettevõtte tarkvara peab võimaldama väljastada Eesti standardile vastavaid e-arveid XML formaadis (mitte segi ajada otsekorralduse maksenõudega). Kas ja kui valmis on Sinu raamatupidamistarkvara haldaja neid muudatusi tegema?
2. Analüüsi, kas Sul on vaja hoolitseda veel mingite ettevõttesiseste muudatuste eest? Kas eelpoolnimetatud failiformaadi muutused mõjutavad veel mõne rakenduse tööd? Kas IBANi numbrid salvestatakse veel kuhugi tarkvarasse? Milline on nende muutuste ajagraafik, kas muutub midagi andmete omavahelises võrdlemises vms. Lihtne näide – kas hoiad mingeid andmeid Exceli tabelis ja laadid need aeg-ajalt oma raamatupidamisprogrammi üles? Kas ka sellistes tabelites on kontonumbrid muudetud?
3. Teavita kliente ja koostööpartnereid aegsasti oma IBAN numbritest. Lisaks kontrolli, millistel materjalidel pead veel kontonumbreid muutma – arvete põhjad, kirjablanketid, müügipakkumiste põhjad, kassaprinterite tšekid, kassa sissetulekuorderid, lähetusaruanded, koduleht jne.
4. Hakka koguma oma klientide ja koostööpartnerite uusi IBAN numbreid. Kes firmas selle eest vastutab? Pane tähele, et kuigi IBANi põhjuseks on standardiseerimissoov, ei tähenda see, et kontonumbrid üle Euroopa oleksid sama pikkusega. Struktuur on sama, kuid kontonumbirite pikkus võib olla erinev.
Pangaliidu lehel http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/iban-kalkulaator on mugav kalkulaator, mis võimaldab uuele kujule üle viia korraga suurema hulga kontonumbreid – laadid üles nimekirja vanale standardile vastavate kontonumbritega ning need muudetakse automaatselt.
5. Arvesta sellega, et nii raamatupidamisteenuse kui tarkvarakliendina ei ole Sa tegelikult oma murega üksi, sest IBANi ja SEPA muudatus puudutab kõiki ettevõtteid. Kuid kui oled renditarkvara kasutaja, siis ei maksa Sul lasta endale välja kirjutada müstiliselt suuri arveid mingite spetsiaallahenduste väljatöötamise eest. Tegemist on tööga, mille teenusepakkuja peab nagunii kõigi klientide huvides ära tegema.
Tänaseks peaks vastutustundlik teenusepakkuja eesootavatest muudatustest juba olema Sind teavitanud. Kui seda veel pole juhtunud, siis soovitame Sul endal peagi nendega ühendust võtta.
Anname teada, et alates 15. aprillist 2013.a. on Ecovis Vesiir OÜ ärinimi jälle Vesiir OÜ.
Ärinime muudatuse tingis meiepoolne vajadus lõpetada koostöö Ecovisi grupiga. Ärinime muutus ei too kaasa mingeid muutusi ettevõtte teenuste osutamises, juhtimises ega lepingulistes suhetes. Ettevõtte registreerimisnumber ja arvelduskontod jäävad endisteks. Samuti jäävad samaks nii firma aadress kui telefoninumbrid. Kuigi esialgu töötavad ka meie vanad e-posti aadressid, palume siiski kasutada edaspidi meie e-posti aadresse kujul …[at]vesiir.ee.