Kirjutasime väikeettevõtte raamatupidamise ja aruandluse teemadel artikli novembrikuu Äripäeva Raamatupidamise Praktikussse. Millele peaks väikeettevõtja oma raamatupidamist sisse seades mõtlema, et edaspidi sellest talle endale ettevõtte juhtimisel ka abi oleks? 7 soovitust väikeettevõttele sobiva aruandluse sisseseadmiseks. Loe artiklit siit (pdf- versioon).
Vastukaja Äripäeva artiklile majandusaasta aruannete teemal
3. juunil ilmunud Äripäevas tegi peatoimetaja Meelis Mandel ettepaneku lühendada majandusaasta aruannete esitamiseks ettenähtud aega kolmele kuule. Panime paberile omapoolse arvamuse, miks meie sellist ettepanekut ei toeta.
Elektroonilist varianti sellest artiklist Äripäevas saad lugeda ka siit.
Jätame aruannete esitamiseks aega kuus kuud
Majandusaasta aruannete esitamistähtaja toomine kolme kuu võrra varasemaks eesmärgiga pääseda kiiremini ligi majandusaasta aruannetes olevale infole kõlab pealtnäha hästi. Kellele siis ei meeldiks saada midagi kiiremini? Kuid aastaaruannete esitajatele ja koostajatele pole see sugugi lihtne ja loogiline muudatus.
Enamiku Eesti ettevõtete majandusaasta langeb kokku kalendriaastaga, mistõttu ka enamiku firmade majandusaasta aruande esitamise tähtajaks on 30. juuni. Iga majanduse ja planeerimisega kokku puutunud inimene teab, et töökoormuse lühiajalised suurenemised mõjuvad efektiivsusele halvasti. Tippkoormuse perioodil on vaja suures mahus ressursse, kuid muul ajal on need jõude ja tekitavad ainult kulusid. Ettevõtetel, kus palgal oma raamatupidaja(d), on see väiksem probleem. Suur osa aastaaruandeid koostatakse tegelikult raamatupidamisfirmades ja seal annab koormuse tõus
selgelt tunda. Aastaruannete esitamise koondumine kolmele kuule tekitab raamatupidamisfirmades vajaduse suurendada tippkoormuse ajaks töötajate arvu, kuid ülejäänud üheksa kuu jooksul on raske neile rakendust leida. Selline muudatus tooks paratamatult kaasa raamatupidamisbüroode efektiivsuse languse ja tuntava hinnatõusu.
Tegelikult ei räägiks me kolmekuulisest perioodist, vaid eelkõige koormuse langemisest kolmandale kuule, sest aasta esimene kuu kulub eelmise perioodi kokkuvõtete tegemiseks. Ärgem unustagem, et samal ajal tuleb esitada ka tavalised tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid ning FIE-del ja eraisikutel (ehk siis paljudel firmajuhtidel) ka füüsilise isiku tuludeklaratsioon.
Koormuse hajutamise eesmärgil on loomulikult võimalik valida kalendriaastast erinev majandusaasta, sest majandusaasta aruanne tuleb esitada äriregistrile hiljemalt kuue kuu jooksul pärast selle lõppu. Seega need, kes tahavad vältida konkurentide suurenenud huvi enda tegevuse vastu juuli alguses või teha lihtsalt võrdlemise segaseks (mõnikord ka varjata), kasutavad niigi majandusaastat, mis ei lange kokku kalendriaastaga.
Äripäeva huvitab loomulikult kiirem ligipääs nendele aruannetele. Kuid peale riigi pole nende aruannete primaarne tarbija mitte meedia, vaid teine ettevõtja. Kuid kui tihti vajavad (väike)ettevõtjad kolme kuu võrra kiiremat ligipääsu teiste ettevõtete majandusaasta aruannetele? Enamasti vaadatakse paari või paarikümne lähema konkurendi aruandeid ja tõdetakse, et sel aastal siis niimoodi, tore teada. Kuid kui paljud teevad tegelikult ettevõtte juhtimisotsuseid konkurentide aruannetest pärit informatsiooni põhjal? Enamik ilmselt lihtsalt rahuldab uudishimu.
Sellega ei taha ma öelda, et majandusaasta aruandeid ei ole vaja või need ei peaks olema avalikud. Praegune süsteem garanteerib selle, et ettevõtted, kes seda infot tõesti äripartneri tausta kontrollimiseks vms vajavad, saavad selle mõistliku aja jooksul ikkagi kätte.
Nii et jätame aruande esitamise perioodi samaks. Arvestades seda, et riik oma andmebaaside ühildamatuse tõttu laseb niigi ettevõtjal parajas tempos kümneid erinevaid statistilisi ja muid aruandeid esitada, siis oleks hea kõigepealt nende arvelt ettevõtjatele veidike aega anda.
Eero Käärik
Ecovis Vesiiri juhatuse liige
Kuidas riik Eesti Nokia lühisesse laseb
Eesti hea raamatupidamistava muudatused seavad raskesse olukorda teadus- ja arendusmahukad firmad, kel pole enam võimalik bilansis arvel hoida ettevõtte enda poolt arendustegevuse käigus loodud vara, kirjutab Ecovis Vesiiri juhatuse liige Enno Lepvalts.
Eesti riigiisad kihutavad sõnavõttudes ettevõtjaid tagant looma Eesti Nokiat – julgustavad sukeldumist teadusmahukasse tootmisse, andes mõista, et see on Eesti arengu prioriteet nr 1.
Selle suuna toetamiseks on loodud ka arvukad fondid, millest teadusmahukas firma enda toodete väljaarendamisel rahaabi võib saada. Rahaabi taotlemine eeldab finantsaruandeid, need omakorda korrektset raamatupidamist, mida omakorda peetakse raamatupidamisstandardite kohaselt. Ja just standardid on saamas komistuskiviks.
Eesti on raamatupidamisvallas eesrindlik: Eesti hea raamatupidamistava lähendatakse IFRS for SMEs-le (rahvusvaheline finantsaruandluse standard väikestele ja keskmistele ettevõtetele). Süvenemine muudatustesse aga toob tumedad murepilved nii mõnegi ettevõtte juhi näole.
Kui enamiku Eesti ettevõtete jaoks ei tähenda tänane Eesti hea raamatupidamistava lähendamine IFRS for SMEs-le erilisi muutusi, siis mõnele sektorile valmistab see tõsist peavalu. Nimelt ei luba IFRS for SMEs-le lähendatud Eesti hea raamatupidamistava enam ettevõtte sees tehtud kulutusi immateriaalse vara loomiseks kapitaliseerida ehk inimkeeli öelduna ei ole enam võimalik bilansis arvel hoida ettevõtte enda poolt arendustegevuse käigus loodud vara, milleks võib olla näiteks tarkvara, tehnilised lahendused, väljatöötatud mudeleid jms.
Samas see ju ongi teadusmahuka ettevõtte toode, selle toote loomisel on arendustegevus pikaajaline ja väga kulukas ning arendusfaasis olles ei ole ettevõttel enamasti muud vara tehtud kulusid tasakaalustamas.
Eestis on käesoleval ajal lubatud teha raamatupidamist kahe erineva raamatupidamisstandardi – kas rahvusvahelise (International Financial Reporting Standards – IFRS) või Eesti hea raamatupidamistava kohaselt. Enamik Eesti ettevõtjaid kasutab Eesti head raamatupidamistava – see on ka mõistetav, sest see on kättesaadav eesti keeles, on paraja ulatuse tõttu hallatav ning hõlpsasti rakendatav.
Eesti hea raamatupidamistava uued muudatused lähendavad seda IFRS for SMEs-le, mis on rahvusvaheliste standardite kohandus väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Iseenesest on see ju mõistlik liikumissuund, eriti kui eesmärgiks on Eesti hea raamatupidamistava asendamine IFRS for SMEs-ga.
Samas tõmbab see piltlikult öeldes «vaiba alt» Eesti R&D (research and development, e.k. teadus- ja arendustegevus) sektoril, kuna selle sektori firmade bilansid piltlikult öelda «kukuvad kokku».
Kui ühelt poolt võib vajadusest lähendada Eesti raamatupidamisaruandlust rahvusvaheliste standardite poole aru saada, siis teiselt poolt – vaadates tagajärgi – tekitab see äärmist hämmeldust teades, kui palju riiklikul tasemel tahetakse pöörata tähelepanu teadusmahuka ekspordi arendamisele.
Bilansist varade kadumisele ja asendumisega kahjumiga võivad tagajärjed ühe R&D firma jaoks olla päris tõsised: ärritatud investorid, laenude ülesütlemised, arendustoetuste saamise võimatus. Tagatipuks võib äriregister ette võtta firma kustutamise, kuna omakapital on muutunud negatiivseks.
Väljapääs tekkinud olukorrast oleks täismahus IFRS-le üleminek. Loomulikult ei saa see ülesanne olema lihtne, kuid kuna alternatiiv oleks äri kadumine, siis tuleb see tõsine samm ette võtta. Kuna ka meid Ecovis Vesiiris puudutab sama probleem, niisiis otsustasime edaspidi oma raamatupidamist teha IFRSi kohaselt.
Sildid raamatupidamine
Välisvaluutas kauplemise tingimused väljaspool Eestit
Kuigi Eesti läks 1. jaanuarist 2011 üle eurole, on nendel ettevõtetel, kellel on ärihuvisid ka väljaspool Eestit, kasulik olla kursis eri riikides kehtivate välisvaluutas kauplemise tingimustega. Ecovis Grupi tehtud välisvaluutatehingute uuring kahekümnes riigis näitas, et riigiti on maksustamisreeglid ja eeskirjad üsna erinevad.
Raamatupidamise Praktik avaldas Ecovis Vesiiri artikli valuutakursside teemal.
Sissevaade Ecovis Vesiiri ellu ajakirjas Raamatupidamise Praktik
2011. aasta septembrikuu Raamatupidamise Praktik kirjutas pikema loo ühest Ecovis Vesiiri, asutajast – Eero Käärikust. Eero tuletab meelde Ecovis Vesiiri loomisaegu ning kirjeldab oma ettevõtte juhtimise põhimõtteid. Lisaks saab lugeja teada, kuidas veedab Eero oma vaba aega ning milliselt alal on ta Eesti meister… Loe edasi siit.
Ametiautode maksustamine Euroopas
2011. aasta septembrikuus ilmus Äripäeva poolt kirjastatavas Raamatupidamise Praktikus Ecovis Vesiirilt ülevaatlik artikkel ametiautode maksustamise praktikast Euroopas.
Ametiauto on midagi enamat kui ettevõtluses kasutatav sõiduriist ning seda ei peeta enam ammu ainult juhtivtöötajate lisasoodustuseks. Ecovis Grupi tehtud firmaautode maksustamise uuring 17 Euroopa ja Aasia riigis näitas, et firmaauto kasutamine erasõitudeks tuleb alati maksustada, olenemata sellest, kes roolis on. Kuid Euroopas on palju erinevaid reegleid.
Loe tervet artiklit siit (pdf-formaadis).
Sildid raamatupidamine
Leidsime ja aitasime parandada vea riigihangete registri süsteemis!
Riigihangete registri süsteemis oli kuni juulikuu alguseni tehniline viga, mille tõttu näidati maksuvõlglastena ka neid riigihangete pakkujaid, kes seda tegelikult ei olnud. Kuna see probleem puudutas otseselt ühte meie klienti, siis võtsime kiiresti ühendust maksuametiga, et aidata neil seda viga parandada. Selle käigus avastasime, et riigihangete registri kaudu pakkuja maksevõime kohta tehtud päring ei kaasanud maksude ettemaksukonto saldot. Kuna maksuamet sai meie poolt osutatud veale lõpuks jälile ja selle ka parandas, sai meie klient riigihankel siiski osaleda. Ettevõtete jaoks, kes selle tehnilise vea tõttu on riigihangetes varem välja praagitud, on see aga ilmselt tähendanud nii hea maine rikkumist kui ka võimalikku reaalselt saamata jäänud tulu. Loodame, et edaspidi saavad nii meie kliendid kui ka kõik teised ettevõtted riigihangete süsteemis edukalt pakkumisi teha!
Sildid maksuamet
Uus teenus aitab alustavatel ettevõtjatel regulaarselt analüüsida oma äritegevuse finantsaspekte
Ecovis Vesiir toob esimesena Eestis turule teenusepaketi, mis aitab alustavatel väikeettevõtjatel regulaarse finantsolukorra monitooringu ja aruannete abil analüüsida oma äritegevuse finantsaspekti ning seeläbi juhtida ettevõtet teadlikumalt ja oskuslikumalt.
Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013 rakendusplaani viimase aruande kohaselt jääb kolm aastat pärast loomist ellu veidi vähem kui 2/3 Eesti ettevõtetest. Üheks põhjuseks, miks kolmandik ettevõtetest nii kiiresti oma tegevuse lõpetab, on juhtide vähene kursisolek firma finantsolukorraga. Eelmisel sügisel Ecovis Vesiiri poolt läbi viidud raamatupidamisteenust kasutavate ettevõtete uuring näitas, et 45% väikeettevõtete juhtidest ei kasuta finants- ja juhtimisaruandeid mitte kunagi või teeb seda väga harva. 12% vastanutest märkis, et ei oska erinevaid finantsaruandeid üldse lugeda, 56% väitis, et oskavad seda teha vaid mõnevõrra.
Finantsaruanded annavad ettevõtte olukorra kohta palju informatsiooni, kuid selleks peab neid oskama lugeda ja tõlgendada. Ecovis Vesiiri juhatuse liikme Eero Kääriku sõnul andis selle uuringu analüüs idee liita tavalisele raamatupidamisteenusele finantsolukorra monitooringupakett. „Kuigi paljud raamatupidamisteenust osutavad firmad pakuvad erinevaid konsultatsioone, on meie kogemus näidanud, et enamik väikeettevõtete juhtidest ühe- või paarikordsest finantskonsultatsioonist reaalset abi ei saa ning pigem peljatakse sellise teenuse kõrgelennulisust ja hinda. Seetõttu otsustasime väikeettevõtjale appi tulla ja pakkuda finantsolukorra monitooringut regulaarselt ja pikema aja jooksul, kliendile arusaadavas keeles, koos tavapärase raamatupidamisteenuse paketiga“, täpsustas Käärik
Kliendiga lepitakse kokku jälgitavate andmete hulgas ja liigis ning kord kuus analüüsitakse temaga koos eelneva kuu finantstulemusi. Lisaks aidatakse võrrelda kliendi ettevõtte majandustulemusi ja suhtarve sama või sarnase tegevusala ettevõtete keskmisega, „Aitame kliendil mõista, mida erinevad rahandussuhtarvud tema firma jaoks tähendavad, kuid juhtimisotsuseid me loomulikult kliendi eest tegema ei hakka. Kuid oleme kindlad, et Eestis on palju väikeettevõtete juhte, kes ootavad abi, et paremini oma ettevõtte tervislikul seisundil silma peal hoida,“ täiendas Eero Käärik.
Ecovis Vesiir on 1997. aastal Eesti kapitalil loodud raamatupidamisteenust osutav ettevõtte. 2005. aastal saadi esimese Eesti raamatupidamisfirmana ISO 9001 kvaliteedisertifikaat. Alates 2008. aastast on Ecovis Vesiir rahvusvahelise raamatupidamisfirmade keti Ecovis liige. Ecovis Vesiiris on 20 töötajat.
Lisainformatsiooni finantsmonitooringu teenuse kohta saab siit.
Sildid raamatupidamine
Raamatupidamis- ja juhtimisaruandlus – vajalikum kui arvatakse
Artikkel ilmus 16. märtsil 2011.a. Äripäeva veebikeskkonnas ja raamatupidaja.ee-s.
Majanduskasvu ajal kiirelt arenev turg tootis suure hulga ettevõtte omanikke ja juhte, kelle raamatupidamis- või finantsalane kirjaoskus oli äärmiselt piiratud. Paraku ei oska paljud firmajuhid raamatupidamis- ja juhtimisaruandluse vajalikkust siiani piisavalt hinnata, nendib Ecovis Vesiir juhatuse liige Eero Käärik.
Kuni viimase ajani pole enamiku väikeettevõtete jaoks raamatupidamisfirma valimisel väga suurt rolli mänginud see, millist raamatupidamis- ja juhtimisinformatsiooni tema teenusepakkuja talle anda suudab. Ilmselt oli üheks selle põhjuseks meie kiire majanduskasv – ükskõik, kuidas ettevõtet ka juhiti, tavaliselt õnnestus kogu laos olev kaup ikka maha müüa. Kiirelt arenev turg tootis terve hulga omanikke ja juhte, kelle raamatupidamis- või finantsalane kirjaoskus oli äärmiselt piiratud. Raamatupidamist oli paljudel vaja vaid äriregistri ja maksuameti jaoks.
Seoses uute majandusoludega on senine suhtumine hakanud muutuma. Ettevõtete omanikud ja juhid on hakanud tajuma, et häid otsuseid tuleb langetada lisaks kõhutundele ka heale juhtimisinformatsioonile toetudes.
Eelmise aasta lõpus küsitles Ecovis Vesiir Eesti väikeettevõtete juhte ja omanikke, et muuhulgas teada saada, kas ja kuidas nad kasutavad erinevaid raamatupidamis- ja juhtimisaruandeid oma ettevõtte igapäevases töös.
Raamatupidamisaruanded annavad juhile võimaluse vaadata minevikku ja analüüsida juhtunut. Kui võrdlust kasutada, siis on see sama kui juhtida autot tahavaatepeegli kaudu. Juhtimisaruandlus on selliste andmete kogum, mis annab ettevõtte omanikule või juhile piisavat informatsiooni ettevõtte eesmärkide täitmiseks tulevikus – näiteks müügi juhtimiseks, tootmise planeerimiseks, õige turunduse tegemiseks või tööjõukulude prognoosimiseks.
Paraku ilmnes uuringust, et
- 12% ettevõtjatest ei kasuta juhtimisaruandeid mitte kunagi,
- 33% teeb seda väga harva,
- 38% aeg-ajalt
- 17% teeb seda väga sageli.
Vaadates vastanud ettevõtete profiili tegevusvaldkondade kaupa, ilmnes, et selline tulemus tuli ka tootmis- ja kaubandusettevõtetelt, kel ometi vajadus sellise aruandluse järgi suurem kui näiteks nn elustiilifirmade puhul. Mida suurem oli ettevõtte käive, seda kõrgemalt hindasid juhid oma aruannete lugemise oskust. Kuid mitteoskajate arv oli enam-vähem sama nii suuremate kui väiksemate ettevõtete hulgas.
Hoolimata sellest, et tarkvaraturul pakutakse laia valikut erinevaid raamatupidamisprogramme, siis 37% kõikidest vastanutest märkisid, et nende raamatupidaja või raamatupidamisbüroo pole võimeline neile pakkuma kõiki vajalikke juhtimisarundeid. Kas siin on tegemist pakutavate tarkvaraprogrammide puudulikkusega või hoopis juhtide lühinägelikkusega, kes pole osanud sellele valdkonnale tõsisemat tähelepanu pöörata, meie küsitlus paraku vastust ei andnud.
Veidi parem oli tulemus raamatupidamisaruannete lugemisoskuse puhul – 32% oskas seda hästi, 56% mõnevõrra, kuid 12% vastanutest väitis, et ei oska neid üldse lugeda. See tähendab, et suuremas osas ettevõtetes on raamatupidamistarkvara kasutuses vaid raamatupidaja enda töövahendina ning firmajuht ei taha või ei oska kasutada oma raamatupidaja (või ka teenusepakkuja) oskusi ja teadmisi. Ometi tunneb hea raamatupidaja ettevõtte majanduslikku olukorda läbi ja lõhki. Ta teab, millised kassavood on, kuidas kasum moodustub; ta näeb firma majanduslikku olukorda tervikuna. Miks siis mitte seda infot ära kasutada?
Samas uuringus palusime raamatupidamisteenust kasutavatel ettevõtjatel järjestada argumendid, millest lähtuvalt nad uue teenusepakkuja valiksid. Nagu arvata võis, pääses ühe olulise argumendina nimekirja etteotsa teenuse hind. Kuid üllatuseks polnud hind sugugi kõige tähtsam argument. Selleks oli hoopis ettevõtte tegevusvaldkonna tundmine. Selge, et ettevõtte tegevusvaldkonda ja spetsiifikat tundev professionaalne raamatupidaja oskab anda nõu, mis aitab ettevõttel teha targemaid otsuseid.
Seega võib järeldada, et raamatupidamise tegemine vaid maksuameti tarbeks on saamas juurde uue eesmärgi – raamatupidamine ettevõtte juhtimiseks vajaliku informatsiooni saamiseks. Jääb üle loota, et see muutus Eesti väikeettevõtluses toimub kiiresti.
Kuid veel sel korral vastati küsimusele, milliseid lisateenuseid raamatupidamisbürood võiksid osutada, päris mitmel korral: „bilansi lugemine“.
Sildid majandusaasta aruanne