22. märtsil 2011 toimub Ecovis Vesiiri klientidele järjekordne infohommik. Seekord ootame kuulama eelkõige neid kliente, kel on kaubavahetus välisriikidega või osutavad nad teenust väljapoole Eestit – räägime riskikohtadest tulu- ja käibemaksu valdkonnas. Lisainfo telefonil 680 6030.
Alustava ettevõtja raamatupidamise ABC
Kas raamatupidamisteenuse pakkuja valikule tuleb juba ettevõtet luues mõelda?
Hea äriplaani olemasolu on Sinu uue ettevõtte edukuse üks alustala. Veelgi suuremat rolli märgib see, kuidas Sa selle äriplaani ellu suudad viia – kui hästi teed turundust, kuidas suudad müüa, kui õigeid inimesi valida jne.
Kas oled arvestanud ka sellega, et alustava ettevõtte juht peab väga lühikese aja jooksul lisaks oma ettevõtte põhitegevuse käivitamisega organiseerima ka kogu firma töökorralduse – alates raamatupidamise sisseseadmisest kuni töötajate valikuni. Tihti ei anna firma juht endale aru, kui suur töö on ainuüksi erinevate seadustega ette nähtud dokumentatsiooni koostamine. Nende hulgas on nii raamatupidamise, tööseadusandluse, töötervishoiu kui ka töökeskkonnaga seotud dokumendid. Hoolimata sellest, et paljud sellised eeskirjad võivad tunduda asjatu bürokraatiana, on ettevõtte juhile seadusega pandud kohustus neid täita. Juba ettevõtte esimestel elupäevadel peab firmajuht tegelema muuhulgas selliste teemadega nagu kontoplaan, haigekassa, töötuskindlustus jpm. Lisaks peab ettevõtte omanik olema kursis ka erinevate maksudega, nende tasumise tähtaegade ja määradega.
Et Sind sellel etapil aidata, panime kokku Alustava ettevõtja raamatupidamise ABC, mis annab Sulle ülevaate olulisematest raamatupidamisega seotud nõuetest. Kliki siia ja tõmba see oma arvutisse!
Firma loomine ilma osakapitali sissemakset tegemata
1. jaanuaril 2011. aastal jõustus äriseadustiku muudatus, mille kohaselt on võimalik osaühingut asutada ilma sissemakset tegemata. Selle muudatuse peamine eesmärk on soodustada majanduse arengut, elavdada väikeettevõtlust ja tõsta seeläbi ka inimeste tööhõivet.
Sissemakseta osaühing ei ole äriühingu uus vorm ega liik ning sellele kohaldatakse kõiki nö tavalise osaühingu kohta sätestatut. Olgem ausad – tegelikult toimis selline „ilma osakapitalita“ ettevõtte loomise viis juba ammu – tihti võeti osaühingusse tehtud rahaline sissemakse nö kassasse välja.
Mida peaksite teadma, kui plaanite alustada ettevõtlusega ning soovite kasutada võimalust luua oma firma ilma osakapitali sissemaksu tegemata?
- Eelkõige sobib see ettevõtetele, mille puhul ei ole alguses vaja suuri investeeringuid – nt oma oskusteavet müüvad ettevõtjad, kel põhivara on alguses vähe.
- Ilma osakapitali sissemakseta saavad osaühingut luua vaid füüsilised isikud. Juriidilistele isikutele see võimalus ei laiene.
- Te pole sissemaksu tegemisest täielikult ja igavesti vabastatud. Asutamislepingusse tuleb asutajatel märkida, milliseks tähtajaks sissemakse tehakse!
- Kuni osamakse tasumiseni vastutavad osanikud osaühingu ees kogu oma varaga selles ulatuses, mida nad on lubanud asutamislepinguga sissemakseks tasuda.
- Sellisel viisil loodud ettevõtte maksimaalse osakapitali suurus saab olla 25 000 eurot (et vältida liiga suurte osaühingu nõuete tekkimine osanike vastu, kuid kaitsta ka osaühingu võlausaldajaid. Seda on võimalik teha nii rahalise kui mitterahalise sissemaksena (viimase hindamise ja tõendamise kohta kehtivad tavapärased osaühingule seatud reeglid).
- Osaühingu registrikaardilt äriregistris on võimalik kontrollida, millistel tingimustel on ettevõte asutatud. Teie registrikaardile kantakse märkus, et osaühing on asutatud sissemakset tegemata. Seega võivad teie olulised äripartnerid teie tausta uurida ja võtta seda arvesse koostöölepingu sõlmimisel – ilma sissemakseta loodud osaühingu võlausaldajana puudub neil makseraskuste korral võimalus nõuda, et osanikud sissemakse teeksid (sissemakse tegemist saab nõuda ainult osaühing ise).
- Kui osaühingul tekivad makseraskused ning võlausaldajatel ei ole võimalik oma nõudeid osaühingu vara arvel rahuldada ning kuulutatakse välja pankrot, siis hiljemalt sel hetkel nõuab pankrotihaldur tegemata sissemaksed osanikelt sisse.
- Kuni osakapitali sissemakse tasumiseni ei ole võimalik osanikele teha väljamakseid (nt dividende), kuid on lubatud maksta töötasu töölepingu või juhatuse liikme tasu vastava lepingu alusel. Siiski on võimalik tasaarvestada osaühingu sissemakse nõuet osaniku nõudega saada osaühingust kasumit.
Sildid ettevõtte asutamine
Spetsialiseeruv raamatupidamisteenus toob ettevõttele kokkuhoidu
Artikkel ilmus 26. novembril 2010.a. Äripäeva veebikeskkonnas ja raamatupidaja.ee-s.
Masu on viinud ettevõtjad raamatupidamisteenuse valiku kriteeriumide muutmiseni. Madala hinna kõrvale tekib surve lisateenuste olemasolule, teenusepakkuja professionaalsusele ja ettevõtte tegevusvaldkonna tundmisele.
Äriregistri andmetel osutas 2008. aastal raamatupidamisteenust 1842 ettevõtet ja turu käive oli 881 171 000 krooni. Seega on tegemist äärmiselt konkurentsitiheda valdkonnaga, kus viimasel aastatel tundub nö supp veelgi lahjemaks jäävat.
Masu viis raamatupidamisteenuse hinnad alla. Ka meie Ecovis Vesiiris tundsime seda. Hinnasurve põhjuseks polnud ainult raamatupidamisbüroode klientide halb majanduslik olukord, vaid ka suure hulga üksi töötavate raamatupidajate turuletulek (tihti endiselt töökohalt koondatud raamatupidajad, kes nüüd omal käel asusid teenust pakkuma). Praegu ongi turul olukord, kus raamatupidamisteenust vajaval ettevõttel on äärmiselt lai valik. Vali, mida tahad. Suurt, väikest. Tuntud, tundmatut. Odavat, kallist. Professionaalset või siis mitte. Jne. Hinnaskaala on väga lai, sama võib ka öelda teenuse ulatuse kohta, mida selle raha eest saab.
Selleks, et tagada raamatupidamisteenuse kvaliteeti, on eelmisel suvel asutatud Eesti Raamatupidamisettevõtete Liit võtnud oma eesmärgiks ühtlustada ja ajakohastada raamatupidamisfirmade pakutava teenuse sisu ja taset. Kuid nagu öeldakse – töö on tellija materjalist ja selleks, et midagi ühtlustada või standardiseerida, peab teadma, mida turul kliendid tegelikult ootavad.
2010. aasta oktoobrikuus viis Ecovis Vesiir väikeettevõtete hulgas läbi raamatupidamisteenuse kasutamise uuringu, et muuhulgas leida vastuseid sellele, mida siis kliendid praegu turul ootavad. Küsitlusele vastasid kümmekonna nii suurema kui väiksema raamatupidamisfirma kliendid ja võrdluseks ka ettevõtted, kes raamatupidamisteenust ei kasuta.
Üldiselt on raamatupidamisteenust kasutavad ettevõtted oma teenusepakkuja professionaalsuse ja töö kvaliteediga rahul. 84% vastanutest märkis, et nad on sellega kas rahul või koguni väga rahul. Veelgi enam oldi rahul oma teenusepakkuja suhtumise ja üldise klienditeeninduse tasemega – 90% pidas seda väga heaks või heaks. 91% vastanutest on nõus soovitama oma raamatupidamisbürood ka teistele.
Miks hind ei ole enam kõige olulisem argument raamatupidamisteenuse valikul?
Palusime raamatupidamisteenust kasutavatel ettevõtjatel järjestada argumendid, millest lähtuvalt nad praegusel hetkel uue teenusepakkuja valiksid. Nagu arvata võis, pääses ühe olulise argumendina nimekirja etteotsa teenuse hind – on mõistetav, et ettevõtted on hinnatundlikud ka 2010. aastal.
Kuid üllatuseks polnud hind sugugi kõige tähtsam argument.
Kolme kõige olulisema argumendi etteotsa sai nimelt ettevõtte tegevusvaldkonna tundmine. Ilmselt on paljud Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõttete juhid hakanud mõistma seda, et odavama raamatupidamisteenuse hankimine annab vaid mõned sajad kroonid kokkuhoidu. Samal ajal oskab ettevõtte tegevusvaldkonda ja spetsiifikat tundev professionaalne raamatupidaja anda nõu, mis aitab ettevõttel teha targemaid otsuseid ja hoida kokku tunduvalt suurema summa raha. Koguni 85% ettevõtetest väitis, et nad saavad oma teenusepakkujalt näpunäiteid ja soovitusi ettevõtte raamatupidamise paremaks korraldamiseks.
Seega võib järeldada, et raamatupidamise tegemine vaid maksuameti tarbeks on saamas juurde uue eesmärgi – raamatupidamine ettevõtte juhtimiseks vajaliku informatsiooni saamiseks. Kuivõrd suudab üks läbilõike-raamatupidamisbüroo olla lisaväärtust toovaks teenuspakkujaks, muutub selle trendi valguses küsitavaks. Suuremal bürool on kindlasti see eelis, et seal võib olla spetsiifilisi teadmisi mitme valdkonna kohta – kaks inimest on näiteks tuttavad ehitusvaldkonna eripäraga ja kolm tunnevat hästi kaubandust. Kui vaatame Soome raamatupidamisteenuse turgu, siis näeme, et seal on spetsialiseerumine osaliselt toimunud – oskusteave on koondatud mingile kindlale valdkonnale ja/või teenuse funktsioonile (tütarfirmadega ettevõtete raamatupidamine, kinnisvarafirmad jne). Kas ja kuidas see trend Eestis tekib ja levib, saame lähiaastatel näha.
Raamatupidamisbüroode pakutavate lisateenuste vajalikkus jäi oma mainimiste arvult hinna ja eelpool nimetatud argumendi vahele. Samas ilmnes, et ettevõtted pole päris kindlad, millist tüüpi lisateenuseid nad ootavad ja kas neil on tegelikult ka valmidus ja oskus neid kasutada (sh suuremaid arveid maksta).
Ettevõtjate järjest kasvavast teadlikkusest kvaliteetse raamatupidamisteenuse valikul andis märku ka see, et üllatuslikult kõrgelt hinnati raamatupidamisbüroo vastutuskindlustuse olemasolu (üle 30% vastanutest mainis seda ühe argumendina). Paljudes Euroopa riikides on raamatupidamisfirmade vastustuskindlustus kohustuslik. Praegu on see Eestis kohustuslik käiteks notaritel, advokaatidel ja audiitoritel. Arvestades raamatupidamisteenuse sisseostmisega kaasnevaid riske (alates raamatupidamisandmete kadumisest või lekkimisest kuni kulukate pikaajaliste vaidlusteni maksuametiga), siis tavaklient võiks oma teenusepakkujalt vastutuskindlustuse olemasolu küll oodata.
10% vastanutest oli oluline ka ISO 9001 kvaliteedisertifikaadi olemasolu, mis samuti näitab ettevõtjate ootusi järjest professionaalsema teenuse saamiseks.
Et soovitusturundusel väikeses Eestis on endiselt suur roll, näitab fakt, et 34% vastanutest võtaksid uue teenusepakkuja valimisel arvesse sõbra või tuttava soovituse ning ettevõtte tuntusele ja suurusele pööratakse sellega võrreldes oluliselt väiksemat tähelepanu.
Kokkuvõttes võib öelda, et ilmselt seisavad Eesti raamatupidamisteenuse turul ees huvitavad ajad. Olukord, kus turul töötab suur hulk kvaliteedikontrollita üksiküritajaid, peab ilmselt tõusva majanduse ja karmistuvate reeglite valguses lõppema. Mingi turuosa neile kindlasti jääb – eriti selliste ettevõttete näol, kes vajavad „numbriväänamist“ vaid maksuameti jaoks. Kuid suur hulk Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest ootab oma tugiteenuse pakkujalt järjest laiaulatuslikumat ja professionaalsemat teenust.
Eero Käärik
Ecovis Vesiir
Sildid raamatupidamine
Tulemas järgmine Ecovis Vesiiri klientide infohommik!
Tulemas on traditsiooniline Ecovis Vesiiri klientide infohommik! Eurole üleminek mõjutab raamatupidamisarvestust ja ka selleks kasutatavat tarkvara. Et tagada nii meie raamatupidamisteenuse kui -tarkvara kasutamise sujuvus, siis anname oma klientidele ülevaate olulisematest sammudest selle protsessi juures. Raamatupidamisteenuse infohommik toimub 30. novembril ja 2. detsembril. Raamatupidamistarkvara AccountStudio klientide infohommik toimub 3. ja 9. detsembril. Lisainfo info@ecovisvesiir.ee või telefonil 680 6030.
Ecovis Vesiir esitleb oma majandustarkvara ERPELi seminaril
16. novembril 2010.a. toimub Eesti Raamatupidamisettevõtete Liidu (ERPEL) korraldamisel Tammsaare koolituskeskuses seminar “Majandustarkvarade valmisolek euro tulekuks”. Seminaril esinevad juhtivad majandustarkvarade haldajad. Esimese ettekande teeb Ecovis Vesiiri juhatuse liige Eero Käärik, kes tutvustab AccountStudio tarkvara ja selle eurovalmidust.
Seminari sihtgrupiks on raamatupidamisfirmade töötajad, raamatupidajad ja ka teised teemast huvitatud finantsistid. Seminari tavahind on 990 krooni (€ 63,27) ja soodushind ERPELi liikmetele 890 krooni (€ 56,88).
Sildid majandustarkvara
Osakapitali ümberregistreerimine eurodesse
1. jaanuaril 2011 võetakse majandusarvestuses ning lepingulistes suhetes kasutusele euro. See tähendab, et kõik lepingujärgsed ja muud juriidilised kohustused arvutatakse ametliku kursi järgi ümber eurodesse.
Kuigi kapitali eurodesse teisendamiseks konkreetset lõpptähtaega määratud ei ole, on soovitav võtta kapitali eurodesse teisendamise ning vastav põhikirja muutmise otsus vastu enne 2010. aasta majandusaasta aruande esitamist, sest 2011. aasta aruanne tuleb esitada juba eurodes.
Kuna aktsia- ja osakapitali puhul automaatset ümberregistreerimist ei toimu, siis peab iga äriühing individuaalselt konverteerima oma kapitali eurodesse ning määratlema osade või aktsiate nimiväärtuse eurodes. 1. juulil 2010. aastal jõustunud äriseadustiku muudatustega sätestati, et osaühingu miinimumkapitali suuruseks on 2500 eurot ning aktsiaseltsi miinimumkapitali suuruseks 25 000 eurot. Euro vahetuskurss 1:15,6466 ei võimalda osade ning aktsiate nimiväärtusi automaatselt täiskordsetena konverteerida nii, et säiliksid osaluste proportsioonid. Seega ei piisa enamikel juhtudel kapitali jagamisest ametliku vahetuskursiga, vaid osaluste proportsioonide säilitamiseks tuleb leida osa- või aktsiakapitalile uus suurus.
Kapitali muutmisel kroonidest eurodesse peaks silmas pidama järgmist.
1. Tuleb muuta ühingu põhikirja (vähemalt osa- või aktsiakapitali suurust, osa/aktsiate nimiväärtust). Seetõttu tuleb vastu võtta üld- või osanike koosolekul kapitali suurendamise või vähendamise otsus (et saada aktsia või osa nimiväärtuseks osaühingu puhul 1 euro täiskordne või aktsiaseltsi puhul 0,1 ).
2. Kohustusliku reservkapitali nõutav suurus ja osanike/aktsionäride osaluste senised proportsioonid peavad säilima (muutub, kui kapitali eurodesse konverteerimisel suurendatakse kapitali).
3. Aktsiaselts võib kasutusele võtta nimiväärtuseta aktsia.
Neid osanike/aktsionäride otsuseid saab teha lihtsustatud korras ehk lihthäälteenamusega siis, kui kapitali suurendatakse fondiemissiooni teel ülekursi või kasumi arvel. See lihtsustatud kord ei kehti aga aktsiakapitali vähendamise puhul.
Kui üld- või osanike erakorralist koosolekut ei ole plaanis 2010. aastal pidada, siis saab kapitali eurodesse teisendamise ning kapitali suuruse muutmise otsuse vastu võtta ka näiteks 2011. aastal korralisel koosolekul koos majandusaasta aruande kinnitamisega.
Selliste muudatuste registreerimisega seotud registrikannetelt 2011. aasta jooksul riigilõivu ei võeta.
Vaata samal teemal toimunud Ecovis Vesiiri klientide infohommiku esitlust siit.
Sildid raamatupidamine
Ecovis Vesiir on Eesti Raamatupidamisettevõtete Liidu asutajaliige
Ecovis Vesiir kirjutas täna, 16. juunil 2010.a., koos teiste asutajaliikmetega alla Eesti Raamatupidamisettevõtete Liidu (ERPEL) asutamislepingule. ERPELi eesmärk on tõsta raamatupidamisteenuse kvaliteeti ning ettevõtjate teadlikkust osutatavast teenusest.
Eestis tegutseb praegu ligi 1000 raamatupidamisteenust osutavat ettevõtet. Seetõttu on raamatupidamisteenuse sisu ja kvaliteet kohati väga erinev. ERPELi eesmärk on töötada välja ühtne raamatupidamisteenuse osutamise standard, aidata kaasa majandusarvestusvaldkonna arengule ning ka liikmete atesteerimine iga kahe aasta järel.
„Ecovis Vesiir sai 2005. aastal esimesena Eestis ja ühena esimestest raamatupidamisfirmadest Euroopas ISO 9001 kvaliteedisertifikaadi. Loodame väga, et saame anda omapoolse panuse Eesti raamatupidamisteenuse standardi väljatöötamisse,“ märkis Ecovis Vesiiri juhatuse liige Eero Käärik.
Raamatupidamisfirmade Liidu liikmeks võivad olla juriidilised isikud, kelle põhitegevusala on raamatupidamisteenuse osutamine, kes on tegutsenud raamatupidamise valdkonnas vähemalt 2 aastat, kus on vähemalt 5 töötajat ning kelle kvaliteedijuhtimissüsteem vastab Liidu poolt kehtestatud Raamatupidamisteenuse osutamise standardile.
Eero Käärik täpsustas, et lisaeelduseks on vastutuskindlustuse olemasolu. „ Meie oleme seda pidanud kliendi jaoks enesestmõistetavaks garantiiks, et raamatupidaja eksimuse korral korvab tekkinud kahju kindlustus. Selline praktika on laialt levinud ja isegi kohustuslik paljudes riikides. Hea, et sellest on nüüd ka Eestis rääkima hakatud.“
Ecovis Vesiir on 1997. aastal Eesti kapitalil loodud raamatupidamisteenust osutav ettevõtte. Alates 2005. aastast on ettevõttel ISO 9001 kvaliteedisertifikaat. Alates 2008. aastast on Ecovis Vesiir rahvusvahelise raamatupidamisfirmade keti Ecovis liige. Ecovis Vesiiris on 20 töötajat.
Teenuste deklareerimine ühendusesisese käibe aruandes
Läheneb 20. aprill, mis on ühendusesisese käibe aruande esitamise tähtaeg 2010. aasta esimese kvartali tehingute kohta. Esmakordselt tuleb nüüd aruandes deklareerida ka Euroopa Liidu liikmesriikide firmadele osutatud teenuseid. Seega peab nüüdsest andma Maksuametile detailsemalt aru mitte vaid 0% maksumääraga müüdud kaupade, vaid ka teenuste kohta. Nii soovib Maksuamet teada kellele ja kui suure summa eest kaupu müüdi või teenuseid osutati.
Võib arvata, et Euroopa Liidu ametnikud on tahtnud saavutada sellega enamat kontrolli teenuste liikumise üle, samas jäävad sellest aruandlusest välja firmad, kes ei ole käibemaksukohustuslased, aga osutavad 0%-määraga teenuseid Euroopa Liidu sees.
Andmed esitatakse aruandes ostjate ja tehingute liikide (kaup, teenus, kolmnurktehing) kaupa, märkima peab kliendile omistatud ja kehtiva vastava riigi maksukohustuslase numbri.
Käibemaksuseaduse § 28 (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13237538) kohaselt esitab maksukohustuslane ühendusesisese käibe aruande, kui:
1) tal on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive või ta on võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus;
2) ta on maksustamisperioodi jooksul osutanud teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele teenust, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti ja mis kuulub maksustamisele teenuse saaja poolt teises liikmesriigis.
Tähelepanu tuleks pöörata siin just teise punkti viimasele poolele, sest aruandesse märgitakse vaid need tehingud, mille osas tekib teises liikmesriigis maksukohustus teenuse saajal.
Seega kui ühendusesiseselt müüdud kaupade puhul on Maksuametil võimalik võrrelda igakuiselt esitatavates käibedeklaratsioonides ning kvartaalses ühendusesisese käibe aruandes näidatud summasid, siis teenuste puhul seda teha ei saa, kuna teise liikmesriigi (piiratud) maksukohustuslasele 0% maksumääraga osutatud teenuste hulgas võib olla ka selliseid, mille puhul saajal maksukohustust ei teki. Näiteks võib tuua välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenused.
Kui ollakse käibemaksukohustuslane olnud vähemalt 12 kuud, tuleb aruanne esitada elektrooniliselt e-maksuameti/e-tolli kaudu.