Käibemaksutõus külvas segadust ning jooksutas programme kokku
Kuigi seadusesse oli maksumuudatus kirjutatud ühemõtteliselt, tuli välja, et paljudel raamatupidajatel oli seaduse tekstist siiski erinev arusaam.
Raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ juht Enno Lepvalts nendib, et selle aasta jaanuarist 22 protsendile tõusnud käibemaksu standardmäära kohta tuli jagada omajagu selgitusi. „Kuigi maksumöllu ainus tegelane oli tänavu käibemaks, tõi see kaasa selgusetust, arusaamatusi ja üllatavaid teemapüstitusi. Olgem ausad – eelmine nii suur käibemaksumuudatus tehti 15 aastat tagasi, kui maksumäär tõusis 18 protsendilt 20 protsendile ning toona pidi see olema ajutine. Kahjuks on riik taas oma sõnu söönud, aga pole midagi teha – käibemaksul ju lage pole!”
Arusaamatusi oli nii teenusepakkujatel kui arvesaajatel
Lepvaltsi sõnul on maksuteema nüüdseks veidi vaibunud, aga jaanuaris oli tõesti palju segadust. Peamine küsimus oli, milline number tuleks kirjutada arvele? Selgus, et inimestel oli seadusesse kirjutatu osas erinev arusaam. Eelkõige tekitas segadust, kas käive kuulus detsembrisse või jaanuarisse. Kui see küsimus sai vastuse, oli ka selge, millist käibemaksumäära kasutada.
Käibemaks on riiklikult kehtestatud maks, mida tasuvad isikud, kes on registreerinud ennast käibemaksukohustuslasena vabatahtlikult või käibemaksukohustuse tekkimisel.
Paljudel juhtudel ei saadud aru, et ka järjepideva teenuse puhul kuulub käibemaks sinna kuusse, millal teenus on osutatud. Seega kui näiteks koristusteenust osutati detsembri jooksul, oli selle käibemaks 20 protsenti. Kui teenust osutatakse aga uuel aastal, on seega ka käibemaks kõrgem.
Samamoodi oli Lepvaltsi väitel arusaamatusi arvesaajatel. „Jällegi – käibemaksu on õigus arvata ikka sellesse perioodi, mil arve esitajal tekib kohustus. Kui arve esitatakse keset jaanuari, näiteks kommunaalteenuste edasimüügil, siis detsembrikuu kuludes välja toodud käibemaks tuleb samuti liita ostja detsembrikuisesse käibedeklaratsiooni. Paraku taheti deklareerida 22-protsendist käibemaksu detsembris või teha 20-protsendise käibemaksuga müüki jaanuaris,” selgitab ta.
„Kui aga müügipakkumine oli tehtud detsembris, kuid ost oli jaanuaris, pidi kauba käibemaks olema juba kõrgema ehk uue määra järgi. Ostja ja müüja võisid omavahel otsustada, kumb maksab vahe kinni. Samas, kui raha laekus müüjale kasvõi 31. detsembril, oli selle käibemaks 20 protsenti ka siis, kui tarne toimub alles 2024. aasta suvel või sügisel. Kui aga maksti ära pool arve summast, jaguneb pooleks ka käive – 2023. aastal laekunud summalt 20% ning 2024. aastal laekuvalt summalt 22%,” ütleb Lepvalts.
Programm jooksis kokku või edastas valesid arveid
Lepvalts tõdeb oma kogemuse põhjal, et seekord esitas seadusandja väga selged suunised, kuidas ja mida teha ning millised on piirangud. Kaheti mõtlemist ei olnud. „Küll aga osutusid ootamatult nõrgaks kohaks mõned raamatupidamisprogrammid. Nendel probleeme ei olnud, kellel on korralik tarkvara. Teistel aga juhtus, et raamatupidamise programm ei osanudki jaanuari esimestel päevadel käibemaksu õigesti arvutada. Kuna paljud arvete koostajad ei ole ise raamatupidajad ja nad pole oma raamatupidajatele andnud täielikku ligipääsu tarkvarale, võis see probleem kesta päevi. Ja lõpuks hoidsid raamatupidajad peast kinni, sest programm kas jooksis kokku või edastas valesid arveid,” nentis Lepvalts.
Järgmisel aastal terendavad juba uued maksutõusud
2025. aastal on raamatupidajatel oodata uusi väljakutseid ehk järgmisi maksutõuse. Kerkivad nii majutusasutuste kui ka ajakirjandusväljaannete käibemaksumäärad: alates 1. jaanuarist 2025 on majutus ja majutamine koos hommikusöögiga maksustatud 13-protsendilise käibemaksumääraga senise 9% asemel ning ajakirjandusväljaannete käibemaksumäär tõuseb 5 protsendilt taas 9 protsendile.
„Keda need maksumuudatused ootavad, võiksid oma tarkvaras varakult teha muudatused ära. Tasub õppida teiste vigadest,” annab Lepvalts nõu.
Vajate abi oma ettevõtte raamatupidamises, dokumentidega seotud küsimustes või maksukonsultatsiooni? Helistage 502 5203 või kirjutage enno@vesiir.ee ja saame kokku!
Sildid käibemaks
Majandusaasta aruannete korrigeerimine tagantjärgi – miks, millal ja kuidas?
Majandusaasta aruanne annab ülevaate ettevõtte majandustulemustest, finantsseisust ning rahavoogudest kindlal perioodil. Majandusaasta aruande koostamine on ettevõtte finantsseisu oluline peegeldus, kuid mõnikord võivad tekkida olukorrad, kus on vajalik aruannete tagantjärgi korrigeerimine. Seega vaatame üle miks, millal ja kuidas ettevõtted peaksid võtma käsile majandusaasta aruannete parandamise.
Mis on peamised põhjused aruannete korrigeerimiseks?
Korrigeerimised võivad olla tingitud nii raamatupidamisvigadest kui ka muudest teguritest. Tegelikult ei tohiks neid vigu enamasti nimetada raamatupidamisvigadeks. Pigem on need tingitud ettevõtte juhtkonna tegutsemisest või tegematajätmistest. Raamatupidamisvead kui üldse, on pigem marginaalsed ja ei ole enamasti olulised. Korrigeerimine muutub vajalikuks olukordades, kus on ilmnenud olulised sündmused või vead, mis moonutavad aruande tarbija arusaama ettevõtte tegelikust olukorrast. Kõige olulisemad vead tulevad pigem juhtkonna poolsetest varjamistest: ei taheta avaldada asjaolusid, mis võivad ettevõtte kreeditore mõjutada tegemast ettevõtte jaoks kehvemaid otsuseid.
Üks näide majandusaasta aruannete korrigeerimise vajadusest võib olla ka olulise vara väärtuse langus. Kujutleme olukorda, kus ettevõte omab suurt varaklassi, näiteks kinnisvara, mille turuväärtus on ootamatult vähenenud. Kui juhtkond ei arvesta seda langust õigeaegselt oma esialgses majandusaasta aruandes, võib see moonutada aruande lugejate arusaama ettevõtte tegelikust finantsseisust.
Kas majandusaasta aruande korrigeerimine mõjutab ettevõtte usaldusväärsust?
Nii ja naa. Eks igasugune parandamine ei ole hea mõjuga, aga varjamine võib tagantjärele veelgi enam pahandust tuua. Kui korrigeerimise vajalikkus on avalikkusele teadmata, siis võib öelda, et ei ole mõju. Kuid kui olulised korrigeerimised jäävad varjatuks, võib see kahjustada ettevõtte mainet ja suhteid investoritega.
Suures plaanis korrigeerimised võivad mõjutada ettevõtte finantsaruandeid ja usaldusväärsust erinevalt. Kuigi iga parandus ei pruugi olla positiivne, võib vigade varjamine tekitada veelgi suuremaid probleeme tulevikus. Usaldusväärsus on kriitiline ja ettevõtted peaksid olema avatud aruannete parandamisele.
Majandusaasta aruande korrigeerimine
Majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. See tähendab, et kui teie majandusaasta lõppes 31. detsembril 2023, siis peate aruande esitama hiljemalt 30. juuniks 2024. Korrigeeritud aruande esitamise kohustus tekib siis, kui teie esialgne aruanne ei vastanud seaduse nõuetele või sisaldas olulisi vigu. Korrigeeritud aruande saate esitada elektrooniliselt e-äriregistris. Ettevõte peab esitama korrigeeritud aruande koos selgitusega, millised vead on parandatud ja miks. Eesti praktikas toimub aruande korrigeerimine uue aruande esitamisega, kus vead või olulised sündmused korrigeeritakse ja selgitatakse välja.
Kas ja kui siis kuidas saavad ettevõtted ennetada vajadust majandusaasta aruannete korrigeerimise järele?
Ettevõtted saavad ennetada korrigeerimise vajadust, viies läbi sisulisi inventuure ja analüüsides hoolikalt lepinguid. Ennetava lähenemise abil on võimalik vähendada vigade tekkimise riski.
Aruande koostamine peaks käima läbimõeldult ja ettevõtted peaksid jälgima oma finantsaruandeid juba algusest peale, rakendades erinevaid samme ja ette mõtlemise põhimõtteid. Sel viisil on võimalik vähendada vigade tõenäosust ja tagada aruannete täpsus.
Kas soovite meie abi oma majandusaasta aruande esitamisel? Võta meiega ühendust ja leiame Sinu ettevõttele parima lahenduse! Helistage 502 5203 või kirjutage enno@vesiir.ee ja saame kokku!
Sildid majandusaasta aruanne
Milline on kiirelt kasvava ettevõtte suurim risk seoses raamatupidamisega?
Kiiresti kasvavate ettevõtete eripäraks on, et kui alguses on sissetulekuid ja väljaminekuid vähevõitu, siis juba aasta-kahega kasvavad need märgatavalt ning numbritega tegelemine nõuab aina rohkem tähelepanu. Raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ juht Enno Lepvalts räägib kiire kasvuga firmade riskidest ning ohukohtade lahendustest seoses raamatupidamise ja finantsjuhtimisega.
Kui alustava ettevõtte asutajatel ning juhtkonnal on algusest peale visioon kasvatada suure käibe ja kliendibaasi ning ehk isegi globaalse haardega firma, peaks kohe alguses mõtlema sellele, milline raamatupidamis- või äritarkvara veaks suurenemise kenasti välja. „Paraku läheb tavaliselt põhirõhk front-end tarkvarale ehk sellele, mida näevad ja kasutavad kasutajad. See tähendab siis mugavat kodulehte, CRM-i, e-poe müügitarkvara, klientide infobaasi või liidestusi finantsasutuste ja transpordifirmadega.” Loomulikult sellele kõigele tulebki rõhku panna, ent pahatihti unustatakse ära, kuidas toimub sealt tulenev andmehõive ehk andmete kogumine.
Lepvalts nendib, et sageli arvatakse, et kõige tähtsam on saada müügist laekuv raha „oma õuele” ning korralik käibekasv tähendab, et kõik on korras. „See ei ole tegelikult sugugi nii. Kui investeeringud on tehtud ning müük kasvab, järgneb sellele tavaliselt aruandluse vajadus. Kahjuks ei ole enamik kiiresti kasvavate ettevõtete algajad juhid aruandlusega üldse elus kokku puutunud. Lisaks sellele saavad nad mingil hetkel aru, et ei saa kogu vajalikku informatsiooni algelisest müügiprogrammist kätte, kuid peavad samas hakkama oma kulusid paremini juhtima ja investoritele aru andma. Viimast just siis, kui kasv pole toimunud enda teenitud rahaga, vaid kaasatud finantside abil. Investoritel on täielik õigus küsida, kuidas ettevõttel läheb ning nad tahavad näha, et kas lisaks toredatele müüginumbritele teenitakse ka piisavalt kasumit.”
Kui ettevõtte raamatupidamislahendus seda kõige välja ei vea ning andmehõive ei toimu läbimõeldult, ollakse suure probleemi ees ning võib tekkida info mõttes pudelikael. Halvimal juhul ei saadagi Lepvaltsi sõnul raamatupidamisandmeid süsteemist kätte, paremal juhul saadakse, ent see võtab palju aega ning energiat. „Seega on mõistlik panna raamatupidamisele algusest peale piisavalt suurt rõhku ning koguda julgemalt andmeid, mida hiljem võib vaja olla,” annab ta nõu. „Isegi kui alguses tundub, et infot on liiga palju ja milleks seda salvestada, võivad ettenägelikud algajad ettevõtjad juba poole aasta pärast endale selle eest pai teha.”
Hea raamatupidamisprogramm ei ole keeruline, vaid pakub rohkem võimalusi
Kui juhtub, et kasutusele võetud raamatupidamistarkvara on liiga niru, siis ei saa sellele ka hiljem vajalikke lahendusi juurde lisada ning ollaksegi käsist-jalust seotud. Ehk kui ettevõtte kasvab, müük suureneb hoogsalt ning kellelgi pole ajalist ressurssi eraldi raamatupidamisele mõelda, võib see lõppeda raamatupidamismeeskonna plahvatusliku kasvuga – just selliste inimeste lisandumisega, kes teevad käsitsi arvutite tööd. „Neid näiteid on omajagu, kus aruanded kipuvad ettevõtetes venima, investorid on pahased ja rahakraanid võidakse kinni keerata. Aga see ei oleks kindlasti nii, kui algusest peale on kogu finantsiline pool läbimõeldud ning ringi vaadatakse avatud pilguga,” ütleb Lepvalts.
Ta lisab, et turul on täna olemas suurepärased instrumendid mitmekülgsete äritarkvarade näol, mille puhul on mõeldud just sellele, et ettevõtted kasvavad ja nende vajadused ajas suurenevad. „Kui veidigi tausta uurida, guugeldada ning nõu küsida, siis leiab kindlasti igale väikeettevõttele sobiva lahenduse, millel on võimekus kasvada koos organisatsiooniga. Kõige lihtsam on muidugi pöörduda oma küsimusega raamatupidamisbüroo poole, kes soovitaks parima võimaliku lahenduse. Ent ka siin tasub olla ettevaatlik! Kui büroo hakkab rääkima suurettevõttest unistavale juhile, et üht või teist lisavõimalust pole selle keerukuse tõttu vaja, tasub olla kahtlev. Mitmekülgsed raamatupidamisprogrammid ei ole mitte keerulised, vaid pakuvad rohkem võimalusi! Meie kasutame Account Studio äritarkvara. Inimesed ei pea enam ammu numbreid kirjutama ühest programmist teise, selleks on arvutilahendused. Me elame siiski nutiajastul: arvuti liidab, mitte ei lahuta, sest arvuti ei oska lüüa lahku andmeid, millel pole täiendavaid tunnuseid. Selleks on inimene, kes jagab käsklusi ja paneb andmed enda kasuks tööle.”
Vajate abi oma ettevõtte raamatupidamise või dokumentidega seotud küsimustega? Helistage 502 5203, 680 6030 või kirjutage enno@vesiir.ee ja saame kokku!
Käibemaksu tõus – millega tuleb ettevõtjatel arvestada?
Rohkem kui 26 aastat tegutsenud raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts jagas oma teadmisi Äripäeva raadiosaates.
Saates teeme juttu sellest, mis raamatupidamises 2024. aastal muutub – mida arvestada käibemaksumäära muutumisel ja kuidas valmistuda dividendide tulumaksumäära tõusuks 2025. aasta alguses.
Saadet juhib Hando Sinisalu.
Enno Lepvalts´iga saab ühendust võtta e-maili teel: enno@vesiir.ee või helista +372 5025 203
Foto autor: Liis Treimann
Sildid käibemaks
Vastuvõtukulud ettevõtluses: Kuidas jääda maksuvabaduse piiridesse?
Vastuvõtukulud ettevõttes ehk kuidas jääda esinduskuludega maksuvabastuse piiridesse? Kui ettevõte võtab vastu äripartnereid või külalisi, on lubatud teatud ulatuses teha vastuvõtuga seotud kulutusi, mis on maksuvabad ja kanda need esinduskuludesse. Nende kulude alla kuuluvad toitlustamine, majutamine, transport ja kultuurilised tegevused.
Maksuvabade vastuvõtukulude piirid
Seadusandja on määranud maksuvabade vastuvõtukulude piirmääraks 32 eurot kuus pluss lisaks 2% ettevõtte palgafondist (isikustatud sotsiaalmaksuga väljamaksete summa, brutopalgad), seda kumulatiivselt kalendriaasta lõikes. See tähendab, et kui ühes kuus ei ole vastuvõtukulusid tehtud, on võimalik järgmisel kuul teha topelt kulutusi või kasutada terve aasta limiiti näiteks detsembris.
Käibemaks ja deklareerimine
Oluline on meeles pidada, et käibemaksukohustuslasena ei tohi ettevõte neilt kuludelt käibemaksu tagasi küsida. Igakuised vastuvõtukulud tuleb deklareerida TSD lisas 5. Kui ettevõttel tekib näiteks aprillis suuremad vastuvõtukulud ja tulumaks on nende pealt makstud, kuid aasta jooksul tekib vastuvõtukulude limiiti juurde, siis on lubatud teha maksuametile esitatud deklaratsioonis ümberarvestus. Ülejäänud limiiti ei kanta aga järgmisse aastasse üle.
Näide vastuvõtukuludest
Kujutame ette, et ettevõtte Y palgafond on 10 000 eurot kuus. Maksuvaba vastuvõtukulude piir oleks sel juhul 32 eurot + 2% palgafondist, ehk 32 eurot + 200 eurot = 232 eurot kuus. Kui aprillis toimus suurem konverents, kus kulutati 500 eurot vastuvõtukuludele, siis tuleb ettevõttel maksta tulumaksu 500 eurot – 232 eurot = 268 euro pealt. Kui aga järgnevatel kuudel vastuvõtukulusid ei ole ja aasta lõikes ei ületa ettevõte oma maksuvaba limiiti, saab teha ümberarvestuse ja tulumaksu tagasi küsida.
Ettevõtted peaksid hoolikalt jälgima oma vastuvõtukulusid ja pidama silmas maksuvabade piirmäärade raames püsimist. On tark planeerida suuremahulised vastuvõtud juba aasta alguses (mitte algusesse), et vältida aasta lõpus limiidi ületamist ja võimaldada endale paindlikkust teha ümberarvestusi, kui aasta jooksul koguneb limiiti juurde. Selline lähenemine võimaldab ettevõttel maksimeerida oma vastuvõtukulude eelarvet ja vähendada ülemäärast maksukoormust.
Aitame hea meelega esinduskulud kontrolli alla saada ja vastuvõtukuludega seotut selgitada. Ärge laske maksuküsimustel varjutada peo rõõmu – olge teadlikud ja hoolikad, et tagada sujuv ja murevaba pidustuste aeg.
Kingituste maksustamine: Aasta lõpu oluline meeldetuletus ettevõtjatele
Aasta lõpu lähenemine tähendab paljude ettevõtete jaoks kingituste planeerimise aega – olgu selleks siis koostööpartnerite tänamine, töötajate tunnustamine või heategevus. Kui kingituste tegemine on mõeldud südamest ja heast tahtest, siis raamatupidamises ja maksudeklaratsioonides peab olema täpne ja ettevaatlik, et kingitused ei tooks kaasa ootamatuid maksukohustusi!
Kingituste tegemine on osa ettevõtte turundusest ja kliendisuhte hoidmisest, kuid need ei kuulu alati maksuvabade hüvede hulka. Eestis peab ettevõtte tavaliselt maksma 25% (20/80) tulumaksu kingitustelt, mis ei vasta teatud maksuvabastuse tingimustele. Erinevat liiki kingituste puhul võib maksustamine varieeruda olenevalt tehingu tegelikust sisust ja eesmärgist. Kingitused – olgu need esemed, tasuta antud kaup, teenused või rahaline väärtus – on maksustatavad, kui saaja ei anna selle eest midagi vastu. Raamatupidamises räägime kingitusest tulumaksuseaduse mõistes, mis ütleb, et kingitus on tasuta antud kaup või teenus, ka raha. Seejuures peab kingitus olema rahaliselt hinnatav. Näiteks lilled ei ole rahaliselt hinnatavad, seega ei kuulu need kingituse alla. Reegel ettevõtte poolt tehtud kingituste maksustamiseks on 20/80 x 100%.
Töötajatele kingituste tegemine
Kui soovite oma töötajatele kingitusi teha, peate arvestama, et need on maksustatavad erisoodustusena. Erisoodustus on praktiliselt võrdväärne palgaga ja sellelt tasutakse nii tulu- kui ka sotsiaalmaks. Näiteks, kui kingite töötajale 100-eurose SPA-paketi, lisandub tulumaks 25 eurot ning sotsiaalmaks 41,25 eurot, mis tähendab, et kogukulu ettevõttele on 166,25 eurot.
Ärikingitus
Ärikingitus, tuntud ka kui reklaamkingitus, on kingitus, mille eesmärk on reklaamida ettevõtet või brändi. Seda tüüpi kingitus on maksuvaba, kui selle väärtus ilma käibemaksuta jääb alla 10 euro. Praktikas tähendab see, et kui soovite teha kingitusi, mille väärtus on kuni 10 eurot, siis lisate sellele tavaliselt oma ettevõtte logo. Ärikingituste hulka kuuluvad erinevad esemed, mis mahuvad 10 euro piiresse, näiteks reklaampastakad, kruusid, mälupulgad, telefonihoidjad, helkurid ja muud sarnased tooted. Samas, mida on võimalik täna 10 euro eest osta? Samuti võivad ärikingitused hõlmata teenuseid, kuigi neid kasutatakse vähem. Kahjuks on ärikingituste summa suurus püsinud muutumata aastaid. Täna ei lähe meie lapsed sõbra sünnipäevalegi alla 15 eurose kingitusega.
Ärikingituste maksustamise põhimõtted on järgmised:
- Kui kingituse hind ilma käibemaksuta jääb alla 10 euro, siis on see maksuvaba, iga ese eraldi.
- Kui kingituse hind ületab 10 eurot, siis kogu kingitus on maksustatav, mitte ainult selle ületav osa.
Oluline märkus: Ka mitte käibemaksukohustuslastel kehtib 10 eurone piirmäär ilma käibemaksuta.
Ärikingitus võib hõlmata ka toitu või jooke, näiteks šokolaadi logo või erikujundusega veini kujul, kuid 10 eurose väärtuse piiridesse ei arvestata logo lisamise ega pakendamisega seotud kulusid. Tuleb rõhutada, et ärikingituseks ei loeta kulusid, mis ei ole saajale hüvena käsitletavad.
Heategevusele annetamine
Heategevusele annetamine on maksustatav, kuid teatud tingimustel on see maksuvaba. Maksuvabalt võite annetada, kui saaja on tulumaksusoodustusega mittetulundusühing või sihtasutus ja annetus ei ületa 3% teie palgafondist või 10% eelmise aasta kasumist.
Deklareerimine
Kõik kingitused ja annetused tuleb deklareerida, olenemata sellest, kas tulumaksu tuleb maksta või mitte. Ärge unustage, et käibemaksu ei tohi nende kulude pealt tagasi küsida. Kingituste ja annetuste maksustamisperiood on kalendrikuu. Tööandja deklareerib kingitused ja annetused ning nendelt arvutatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni vormi TSD lisas 5, mis tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile (MTA) koos vormiga TSD kingituste ja annetuste tegemise kalendrikuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Maksusumma tasutakse MTA pangakontole hiljemalt samaks kuupäevaks.
Kui vajate abi kingituste maksustamisega, siis pöörduge julgelt meie poole. Jõulud on andmise aeg ja meie aitame tagada, et see rõõm ei muutuks maksudega seotud peavaluks.
Ettevõtte asutamine ühe sendiga? Osaühingu asutamine ja osakapitali muudatused
Kui mul on 1 sent? Eesti ärimaastikul toimus hiljuti oluline muudatus, mis muudab osaühingu asutamise senisest palju kättesaadavamaks. Alates 1. veebruarist 2023 ei pea osaühingu asutamisel enam muretsema vähemalt 2500 eurose osakapitali pärast – nüüd võib ettevõtte asutada vaid ühe sendiga. See summa kujutab endast uut minimaalset osakapitali nõuet, viidates minimaalsele osa nimiväärtusele, mis võib kuuluda ühele osanikule.
Muudatuse tuules tekib küsimus: mis väärtus on ühel sendil äriühingu osakapitalis? Enne muudatust pidi osaühingu osakapital olema vähemalt ühe euro suurune, et osaühingu asutada. Sissemakse tegemise nõue oli olemas, kuid selle täitmist sai edasi lükata. Nüüd on kohustuslik osakapitali summa kohe sissemaksta, kuigi see summa võib olla sümboolne.
See lihtsustus võib tunduda ahvatlev, kuid tuleb olla teadlik ka teatud riskidest. Kui osaühingu osakapital on alla 2500 euro, võib pankrotimenetluse korral ajutine pankrotihaldur nõuda osanikelt vahe täitmist kuni seadusega sätestatud minimaalse osakapitali suuruseni. See tähendab, et osanikud võivad endiselt olla vastutavad kuni 2500 euro suuruse summa eest, hoolimata sellest, et osakapital on vaid üks sent.
Osaühingud, mis on loodud enne seda seadusemuudatust ja kus osakapitali suurus oli 2500 eurot, võivad nüüd vähendada oma osakapitali miinimumini, kui see on vajalik. Kuid see protsess nõuab osanike koosolekut, võlausaldajate teavitamist ja ametlikes teadaannetes avaldamist ning lõppkokkuvõttes äriregistrile avalduse esitamist.
Võimalus asutada osaühing ühe sendiga avab uued võimalused paljudele ettevõtlikele inimestele, kes soovivad oma äriideid ellu viia. Samas tuleb igal ettevõtjal olla valmis vastutama ja tegema läbimõeldud otsuseid osakapitali suuruse osas. Kui soovite asutada oma ettevõtte või vajate raamatupidamisteenust ja asjatundlikku nõu, pöörduge julgelt meie poole. Meie kogemustepagas on teie teenistuses, et tagada teie äri sujuv start ja edukas kasv. Helistage 502 5203 või kirjutage enno@vesiir.ee.