Kuidas maksta dividende? Dividend on osa ettevõtte kasumist, mida makstakse välja ettevõtte aktsionäridele või osanikele. See on viis, kuidas jaotada ettevõtte tulu nende vahel, kes on investeerinud ettevõttesse, omandades osa selle aktsiatest või osadest.

Mitte üheski seaduses pole kirjas, et ettevõtja peab endale palka maksma. Küsimus tekib aga siis, kui väikeettevõtja teeb igapäevaselt palehigis tööd, soovib selle eest tulu, kuid palka endale ei maksa. Kui ta saab palga asemel tulu kuidagi teisti, siis tulevad mängu tõlgendused. Kõige tavalisem on see, et ettevõtja maksab endale dividendi. Kuid päris niisama lihtsalt ei saa öelda, et ma maksan endale palga asemel dividendi!

Dividendide maksmise protsess ei ole lihtsalt raha välja kirjutamine – see nõuab teatud ettevalmistust ja mõistmist, et vältida seaduserikkumisi ja maksuprobleeme. Seetõttu on oluline olla kursis kehtivate regulatsioonidega ja vajadusel konsulteerida spetsialistidega. Tee dividendide maksustamise teema endale selgeks, et vältida Maksuameti korraldatud kampaaniaid rõhumaks kodanike maksukuulekusele.

Millised on eeldused dividendide maksmiseks?
1. Ettevõtte osakapital peab olema täies ulatuses sisse makstud.
2. Enne dividendide maksmist peab ettevõttel olema kinnitatud majandusaasta aruanne.
3. Ettevõttes peab olema jaotamata kasumit ehk dividende võib maksta ainult jaotamata kasumi ulatuses.
4. Dividendide maksmine ei tohi kahjustada ettevõtte maksevõimet. Peale dividendide maksmist ei tohi ettevõtte omakapital olla väiksem kui seadusega ette nähtud piirmäär.

Dividendide maksmise otsustamine ja vormistamine
Otsuse dividendide maksmise kohta teevad tavaliselt osanikud või aktsionärid üldkoosolekul. See otsus baseerub eelmise majandusaasta finantstulemustele. Kui ettevõte on teeninud kasumit ja ei vaja seda laenu tagasimaksmiseks ega investeeringuteks, võivad omanikud otsustada osa sellest kasumist dividendidena välja maksta.

Kui ettevõttel on mitu osanikku, on oluline, et otsus vormistatakse juristi abiga. Sellega välditakse võimalikke arusaamatusi ja vaidlusi tulevikus. Olles ettevõtte ainuomanik, siis vormista dividendide otsus alati ja kas või vabas vormis, nii on korrektne.

Näide: Ettevõtte X ainuosanik Marko otsustas maksta dividende 2022.a. majandusaasta aruande alusel 2000 eurot. Märgi kuupäev ja digiallkirjasta.

Dividendi maksmise maksustamine ja deklareerimine
Eestis on dividendid tavaliselt maksustatavad tulumaksuga määras 20/80, kuid regulaarse maksmise korral võib määr olla 14/86 (nn madala maksumääraga). Kui madala maksumääraga dividende jaotatakse füüsilistele isikutele, tuleb väljamaksest veel kinni pidada 7% tulumaksu. Teatud juhtudel võivad kehtida ka soodsamad maksumäärad või maksuvabastused. Kui ettevõte maksab dividende, peab ta deklareerima ja maksma tulumaksu. Eestis rakendatakse kassapõhist maksustamist, mis tähendab, et maksukohustus tekib hetkel, kui dividende tegelikult makstakse. Kui dividendisaajaks on välisriigi resident, tuleb arvestada ka topeltmaksustamise vältimise lepingutega.

Näide: Dividendid tuleb ka deklareerida TSD-l maksmisele järgneva kuu 10. kuupäevaks ja samaks tähtajaks peab maksma ka tulumaksu.

Mis toob tulevik? Dividendi maksustamine aastal 2025?
Alates 01.01.2025 on Eestis dividendide maksustamise tulumaksumäär 22/78. Regulaarselt makstavate dividendide soodusmäär 14/86 tühistatakse.

Dividendide väljamaksmine
Pärast otsuse vormistamist ja maksukohustuse täitmist saab ettevõte alustada dividendide tegelikku väljamaksmist.

Dividendide väljamaksetega ei tohiks tekitada igavest regulaarsust, sest see on tõlgendatav palgana. Kõige parem oleks maksta dividende korra kvartalis, kuid vältida tuleks igakuist maksmist. Kuigi palgamaksmine pole kohustuslik, on võlaõigusseaduse järgi õigus nõuda mõistlikku töötasu maksmist ning seda võib lõpuks otsustada kohus. Erimeelsuste vältimiseks soovitame palka maksta seaduse järgi ehk iga kuu.

Dividendide maksmine on äriseadustikuga reguleeritud, et milliste kriteeriumite alustel ja kui palju võib maksta. Kui neid reegleid rikkuda, siis on antud maksuametile võimalus vastupidist väita, et see pole dividend. Maksude optimeerimine seaduse piires on lubatud. Kuid kui dividendide maksmisel seadust eirata, siis tuleb valmis olla selleks, et väljamakse võidakse klassifitseerida mitte dividendiks. Igal ettevõtjal on oma valulävi!

Kui vajate abi dividendide teemal, siis helistage 502 5203 või kirjutage enno@vesiir.ee.

Tehisintellekt on moodne tehnoloogia, mis pakub palju võimalusi erinevates valdkondades, sealhulgas raamatupidamises. Räägime raamatupidamisbüroo Vesiir omaniku ja juhi Enno Lepvaltsiga, milliseid võimalusi ja milliseid riske uudne tehnoloogia võib kaasa tuua.

„Tehisintellekt on algoritm, mis on mõeldud nii-öelda iseõppivaks. See tähendab, et tehisintellekt kogub kokku kellegi poolt kuskil kirjutatud väiteid, faktid ja numbrid ning püüab nõrgalt etteantud juhiste järgi oma edasisi käitumismustreid arendada. Aga kust see algmaterjal pärit on? Millega tehisintellekt oma arvamust kujundama hakkab? Ja kes teda juhendab ning kes tema tegusid kontrollib?” tõstatab Lepvalts mitmeid küsimusi.

Ta nendib, et nii nagu algaja raamatupidaja puhul, peab olema ju võimalus ka tehisintellekti töö üle vaadata ning vajadusel näidata, kui midagi sai valesti. Ent kui kindel on, et neid parandusi ka edaspidi arvestatakse? „Minul tekib küsimus, et kui panna tehisintellekt lahendama mahulist ülesannet, siis kuidas on meil seda võimalik kontrollida, kui inimesed pole suutnud ise algandmeidki läbi närida? Loova tegevuse puhul on kindlasti selliste tehnoloogia kasutamine otstarbekas, ent raamatupidamises tehtava täppistöö puhul tekib küsimus, kas on põhjust usaldada tehisintellekti oma rahaga tegelema ning automaatselt väljamakseid tegema?”

Vesiir kasutab oma töös programmis AccountStudio ning Lepvaltsi sõnul pole nad kunagi lasknud masinal ise otsuseid vastu võtta, vaid selleks on kindlad sisendandmed, mille järgi saab lasta masinal osa tööst ära teha. Ja kui inimene avastab nendest sisendandmetest kõrvalekalde, on kohe võimalus sekkuda. Sellistel sekkumistel on väga kindlad parameetrid, mida saab masinale selgeks teha ning eeldatavasti ei hakka need konkreetsed kõrvalekalded enam inimeste sekkumist vajama. Samas võivad aga tulla ette uued probleemid, seega ei tasu masinat pimesi usaldada. Loomulikult on ka inimene ekslik, ent inimene ei hekselda läbi nii suures mahus andmeid ja seega on eksimisoht väiksem. Kui inimene ise raamatupidamisprogrammi seadistab, saab seda vajadusel ka ümberseadistada, ent samas tehisintellekti puhul on keeruline nii vea leidmine kui ka tehisintellekti ümberõpetamine.

„Üldiselt arvan, et tehisintellekt on hea instrument paljude ülesannete lahendamiseks. Aga kui jõuame selliste tegevusteni, millega kaasneb raha maksmise vajadus, siis mina ei julgeks lasta tehisintellektil otsustada, kellele ja kui palju ta maksab. See on määramatus, mida ei tasu uksest sisse lasta,” räägib Vesiiri juht. „Teiseks tuleb tehisintellekti kasutamisel kindlasti ka oma klientidele teada anda, et tänasest teeb otsuseid masin, kes alles õpib oma tööd. Seega võivad tehingud olla hägused. Kui tehisintellekti kasutada artikli kirjutamisel või koolitöö tegemisel, siis pole tõenäoliselt väikese faktivea puhul hullu midagi, ent kui suur summa makse on valesti arvutatud ja ülekantud ning see selgub alles järelkontrollis, siis kelle poole sõrmega näidata?”

„Lisaks on viimaste kuudega selgunud, et tehisintellekti intellektitase on langenud. Selle mõtlesid välja kõrge IQ-ga inimesed, kellelt on tehnoloogia liikunud tavainimeste kasutusse. Kuidas saabki tehisintellekti IQ-tase olla keskmisest kõrgem, kui teda õpetavad keskmised inimesed?” nendib Lepvalts. „Arvan, et kui meil on raamatupidamises kindlad kriteeriumid ees, pole tehisintellekti appi vaja. Ja kui sisend on ebamäärane, on ka tulemus ebamäärane, kui selle kallale lasta õppija. Keerukate ülesannete lahendamiseks kasutatakse ikka õppinud tegelasi, mitte algajaid. Aga tehisintellekt on raamatupidamisnüanssides ja seadustes veel selgelt algaja.”

Mõned võimalused, kuidas tehisintellekti raamatupidamises kasutada:

1. Andmete analüüs ja töötlemine. Tehisintellekt suudab töödelda suurt hulka raamatupidamisandmeid kiiremini ja täpsemalt kui inimene. See võimaldab automatiseerida mitmeid protsesse, nagu andmete kategoriseerimine, aruannete genereerimine või riskide hindamine.
2. Pettuste avastamine. Algoritmid suudavad tuvastada andmetes ebatavalisi mustreid, leida ebaausaid tehinguid ning hoiatada võimalike vigade eest.
3. Abi klienditeeninduses. Virtuaalsed assistendid pole enam ammu midagi uut – need aitavad vähendada inimressurssi vajadust juba täna paljudes ettevõtetes, kui need on näiteks programmeeritud vastama klientide enamlevinud küsimustele.
4. Planeerimine. Tehisintellekt aitab säästa aega ja ressursse näiteks eelarvestamise ja prognooside koostamisega.

Tähelepanu ettevõtjad! Alates 1. septembrist jõustub seadusemuudatus, mille järgi peetakse edaspidi osaühingute osanike nimekirju peamiselt äriregistris. Sellest tulenevalt peaksid kõik ettevõtjad üle kontrollima osanike andmed. Olulisemaid aspekte, mida ettevõtjad peaksid mõistma ja arvestama:

1. Osaühingute osanike andmete muudatus äriregistris: Alates 1. septembrist 2023 hakkab äriregister pidama osaühingute osanike andmeid, mis seni olid osanike nimekirjas. See tähendab, et osanike andmed saavad ametliku äriregistri kande staatuse ning need andmed on avalikult kättesaadavad ja usaldusväärsed.
2. Osa heauskse omandamise võimaldamine: Muudatuse eesmärk on võimaldada osa heauskset omandamist, mis tähendab, et isikud saavad usaldada äriregistris kantud osanike andmeid ning nende andmete põhjal on võimalik osaühingu osade omandamist heauskselt läbi viia.
3. Omandi üleminek äriregistriga: Osa võõrandamise tehingute korral loetakse alates äriregistrisse kande tegemisest osa omand üle läinuks. See tähendab, et kande tegemisega äriregistrisse muutub osa omandiõigus ametlikult üle kantavale isikule.
4. Andmete õigsus ja vastutus: Osaühingu osanikud peavad tagama, et nende osanike andmed äriregistris on õiged. Samuti peab osanik teavitama osaühingu juhatust osanike andmetes toimunud muudatustest ning juhatus peab edastama need andmed äriregistrile.
5. Vastuväited ja andmete korrigeerimine: Puudutatud isikud (sh osanikud) saavad kuni 2024. aasta 31. augustini esitada äriregistrile põhistatud vastuväiteid osanike andmete õigsuse kohta. See võimaldab vaidlustada ebaõiged andmed ja tagada andmete usaldusväärsus.
6. Erandid osanike nimekirja pidamisel: Osanike nimekirja võib pidada ka Eesti väärtpaberite registri pidaja või osaühing ise, kui osaühing on põhikirjas kaldunud kõrvale osa võõrandamise vorminõuetest. Sellisel juhul kehtivad teatud erisused osanike andmete avalikkuse ja usaldusväärsuse osas.

Üldiselt on muudatused suunatud osaühingute osanike andmete usaldusväärsuse ja avaliku kättesaadavuse tagamisele ning osa heauskse omandamise võimaldamisele. Ettevõtjate jaoks tähendab see suuremat selgust ja kindlust osade omandamisel ning suuremat usaldust äriregistrisse kantud andmete suhtes. Siiski on oluline jälgida muudatustega seotud tähtaegu ja kohustusi, et tagada korrektne andmete esitamine ja muutuste teavitamine äriregistris.

Rohkem kui 26 aastat tegutsenud raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts jagas oma teadmisi Äripäeva raadiosaates.

Rääkisime olulistest raamatupidamisega seotud teemadest, millest üks on majandusaasta aruannete esitamine. Õigeaegselt esitas möödunud aasta aruande 57,5% kohuslastest. Hilinemise üheks põhjuseks on auditeerimise kohustus, audiitorite vähesus ja nende suur töömaht. Ent põhjuseid on veelgi. Kas olukorra lahendaks trahvimine?

Eesti maksusüsteem on oma aja ära elanud. Arutasime, kes maksab kinni plaanitud maksutõusu ja kuidas võiks tehistaip raamatupidamist lihtsustada. Juttu tuli ka seadusandlusest seoses alaealiste värbamisega ja õpetustest, mida võtta kaasa Slava Ukraini skandaalist.

Punase ohutule võiks põlema lüüa näiteks see, kui raamatupidaja ei taha oma tööd kellelegi teisele usaldada, ütleb Enno Lepvalts.

Kuuleme või loeme aeg-ajalt lugusid ebaausatest raamatupidajatest, kes sirutavad käe kliendi raha suunas ning on leidnud üsnagi nutikaid võimalusi ettevõtete raha ebaausaks omandamiseks. Enno Lepvalts, raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ omanik ja juht selgitab, milliseid ohutunnuseid tasub raamatupidaja valikul tähele panna.

Venitamistaktika ja puhkuseasendaja vältimine võib viidata pettusele

Kellelegi pole kirjutatud otsaette, et ta on ebaaus ja temaga ei tasu lepingut sõlmida. Sullerid oskavad inimesi hästi ära petta ning kahjuks tuleb valskus sageli välja alles pika aja pärast.

Kui rääkida ohutunnustest, siis peamised näitajad on venitamistaktika ja asendajate vältimine, näiteks puhkuste edasilükkamine. Punase ohutule võiks lüüa põlema see, kui teie raamatupidaja väldib auditeid ja ülevaatusi ega soovi oma tööd kellelegi teisele usaldada. Suller ei taha, et tema teod avalikuks tuleksid ning ta püüab hoida infot enda teada.

Kui raamatupidaja lõpuks pideva küsimise peale konto väljavõtte esitab, tuleb veenduda, et see on ehtne ning pank on selle kinnitanud.

Lepvalts toob näiteks ühe petuloo, kus kasiinomängija esitas audiitoritele võltsitud väljavõtte. Tegelikult tuleb audiitoritele esitada digitaalselt allkirjastatud väljavõte – seda saab juhatuse liige ka ise pangast küsida. Osav pettur võib ju pangasaldo näiliselt klappima panna, ent sahkerdamise korral ei jookse käibenumbrid lõppsaldoga kokku.

Ainult kindlustusele ei tasu lootma jääda

Üldjuhul raamatupidamisbüroo väldib kliendi raha liigutamist ja kliendi eest arvete tasumist ja seda teeb ka Vesiir. Kui klient seda siiski tungivalt soovib, on bürool vaja luua riske maandav töökorraldus, et kliendi raha liiguks vaid vastavalt tema ootustele. Suured summad võivad tekitada pettuste ahvatlust, sestap tasub võõrast raha liigutama usaldada vaid väga hästi kontrollitud töötajaid. Paraku jääb ka sel juhul riskivõimalus alles.

Väljast tulevate õngitsuskirjade äratundmiseks peab olema teatav vaist. Kuigi raamatupidamisbürood on oma teenuse tõenäoliselt kindlustanud, ei tarvitse kindlustus katta tahtlikke vargusi, vaid pigem inimlikke vigu. Need teemad tasub kindlasti üle vaadata ja oma tagala kindlustada mõistlikul viisil.

Ei tasu ainult kindlustusele lootma jääda. Tuleb tõdeda, et ettevõttes töötades on väga keeruline selliseid asju endale lubada ning nii võiks arvata, et pättust saavad teha pigem ühemehefirmad ja üksiküritajad. Samas on Lepvalts kindel, et ka neist on 99% korralikud teenusepakkujad.

Pettur võib oma taskusse pista ka ettevõtte maksutagastuse

Kui maksu- ja tolliametist pöördutakse ettevõtja poole pettusekahtlusega, on asjad juba väga viltu. Ent on olnud ka juhtumeid, kus maksu- ja tolliameti töötaja võtab ühendust nende ettevõtjatega, kes kasutavad pettusega vahelejäänud raamatupidajat.

Leidub ka selliseid juhtumeid, kus raha nii-öelda väänatakse läbi maksu- ja tolliameti. Mõned aastad tagasi oli konkreetne juhtum, kus raamatupidamisbüroo lasi kliendil maksta tegelikust rohkem makse, parandas seejärel deklaratsiooni ning lasi tagasimakse teha kolmandale isikule. See on tegelikult lubatud, kuigi aina enam on hakatud selliseid tehinguid kontrollima ning nõutakse nii saaja nime kui ka registri- või isikukoodi. Ettevõtte enammakstud maksude pealt kolmandale isikule tagastust tehes peaks maksu- ja tolliametis punane lipp koheselt püsti minema.

Ärge usaldage kõike raamatupidajale

Raamatupidaja valikul on väga oluline taustakontroll, samuti teiste klientide soovitused. Enne lepingu sõlmimist tasub omavahel kohtuda ja vaadata raamatupidaja oma silmaga üle. Kindlasti tuleb kasuks, kui tegemist on bürooga, sest mitu pead on ikka mitu pead ning büroos osatakse tänu mitmekülgsetele kogemustele pöörata tähelepanu ka ohuteguritele.

Audiitorid on öelnud, et raha liigutamisel võiks kasutada neljasilmaprintsiipi ehk kahte isikut, sest ühest silmapaarist on kindlasti vähe. Usaldus peab olema teatud piirini ning kontrollimine on oluline.

Raamatupidajal on liiga palju õigusi

Neid võimalusi on paraku palju, kus raamatupidajal on palju õigusi ning ta saab firmast või partneritelt raha ära varastada. Inimene on üllatavalt leidlik! Seega on arvestuse tegemine ja rahakäitlemine on parem hoida lahus. See on kõigile osapooltele lihtsam ning enamasti ongi raamatupidamisbüroodes asjad sel viisil korraldatud.

Vargusevõimaluse tekitab enamasti laisk juhatuse liige

Raamatupidamises käivad asjad pisikeste kuldsete reeglite järgi, aga vargusevõimaluse tekitab enamasti laisk inimene, kes ei viitsi asjadega tegeleda ning annab oma õigused vabatahtlikult käest. Juhatuse liikme ülesanne ei ole tõepoolest maksete ettevalmistus, aga kui raamatupidaja laeb arve üles, siis pole ju keeruline sinna oma kinnitus alla panna.

Väga tähtis on, et ükski rahasumma ei liiguks firmast välja juhatuse liikme otsuseta.

Kui vajate abi oma ettevõtte raamatupidamise või dokumentidega seotud küsimustega, siis helistage 502 5203, 680 6030 või kirjutage enno@vesiir.ee ja saame kokku!

Inimeste ettevõtlikkust ei tohi piirata, kuid platvormitöö tegijad peaksid olema tasude ja maksude osas tähelepanelikumad, tõdeb Enno Lepvalts raamatupidamisbüroo Vesiir juht.

Aina enam inimesi teeb platvormitööd ehk nad töötavad lühiajaliste lepingutega, mis maksude mõttes teeb olukorra keerulisemaks ja paneb rohkem vastutust töötajale, kes on sunnitud töötama FIE või OÜna.

Ettevõtlikust ei tohi piirata, vaid seda tuleb ärgitada. Ja platvormitöö on üks selline variant, mis annab inimestele vabaduse otsustada, kus, millal, mis tööd ja kellele soovitakse teha. Aga kindlasti ei kao siit kõrvalt kuhugi ka nii-öelda tavatöö, sest endiselt on väga palju inimesi, kes soovivad oma ellu kindlust ning stabiilsust.

Platvormitöö tegijad võiksid siiski olla töötasude ja maksude maailmaga paremini kursis.

Soovitan platvormitöö tegijatel arvutada oma sissetulekud läbi nii, et igaks juhuks tuleks arvestada maksimaalsete maksudega. Ja kindlasti arvestada tasu sisse ka puhkusetasu, mida platvormitöötajatele ju ei maksta. Ehk kui on näiteks soov puhata aastas üks kuu, võiks aastapalk olla senisest 1/12 võrra suurem.

Platvormitöö tegijale ei maksta ka töösuhte lõpetamise hüvitisi. Aga mida teha siis, kui töö ootamatult otsa saab, aga hüvitisi keegi ei maksa? Tuleb ise hakkama saada!

Tööampsude tegijatel tuleb maksta ka ise oma töövahendite ja tööriiete ning ruumi rendi eest.

Seega tuleb platvormi töö tegijal läbi mõelda ka kõik lisanduvad väljaminekud. Platvormitöötaja palkajad ehk suurettevõtted püüavad kahjuks sageli kõik need kulud lükata enamasti sujuvalt töötaja kanda.

Näen, et platvormitöötajad on täna surutud olukorda, kus nad saavad palka, aga töövahendite ja töötamisega kaasnevad tasusid ei taheta neile maksta. Ja paraku mängib siin oma olulist rolli ka eestlastele omane allaheitlikkus, kus inimene ei oska või ei julge oma õiguste eest seista. Meie ametiühingud on nõrgad ning toidukullerid ja taksojuhid peavad hakkama saama olles üksinda globaalsete ettevõtete partneriks. Teistes riikides on platvormitöötajad paremini valmis oma õiguste eest võitlema, meenutagem näiteks Londoni taksojuhte, kes üheskoos tänavatele tulid.

Kui tõsiselt on päevakorras ümbrikupalkade teema?

Erinevate töövormide tegemine, ebaregulaarne töötamine ning platvormitöö on toonud fookusesse taas mure ümbrikupalkade pärast. Käivad koguni jutud justkui keerulises olukorras olevate toitlustusasutuste puhul pigistavad ametnikud teadlikult silma kinni, kuna see sektor sai koroonakriisi ajal kõvasti pihta ning ettevõtjaid püütakse pehmemalt kohelda.

Tegelikult ei ole sellistel kuulujuttudel alust, siis nii saaks ju mõni ettevõtja selgelt suurema konkurentsieelise. Lepvalts märgib, et temal isiklikult ei ole olnud viimasel ajal kokkupuuteid ümbrikupalkadega ning ta ei ole kuulnud, et maksuamet oleks oma ranget poliitikat selles osas muutnud. Kogenud ettevõtjana leiab Enno Lepvalts, et konkurents peab olema kõigile ühetaoline ja aus. Väga kehv oleks kuulda, kui kellelegi antakse võimalus nihverdada. Erandeid tuleb reguleerida teistmoodi, kui läbi sõrmede vaatamine!

Mida tähendab üldse platvormitöö?

Platvormitöö on digiplatvormi vahendusel tehtav töö, mille käigus osutatakse teenust isikult isikule või isikult ettevõttele. Eestis on mitmeid platvormitöö pakkujad, näiteks toidukulleri ja taksoteenuse valdkonnas. Platvormitöötajad tegutsevad iseseisva lepingupartnerina ehk nad ei ole platvormide poolt palgatud. Platvormitöötajate õiguslik staatus on tekitanud aga poleemikat, sest neile ei laiene töötajatele ette nähtud sotsiaalsed garantiid, samas kannavad nad ettevõtjatele omaseid riske.

Kuidas peaks platvormitöötaja tasu arvestama näiteks siis, kui ta sooviks teenida oma tööga 1000 eurot ühes kuus?

Kuna platvormitöö puhul ei arvestata maksuvaba tuluga, sest ei ole teada muud tulud, arvutab palgakalkulaator tema netokuupalga kogukuluks umbes 1735 eurot. Kui platvormitöötaja tahaks töölepinguga tööl olevate inimestega sarnaselt tasustatud neljanädalast puhkust, peaks ta 11 kuu jooksul teenima 12 kuu tasu. Ehk siis aasta jooksul 12*1735 eurot on 20 820 eurot. See tähendab, et 11 kuuga oleks kuutasuks 1893 eurot.

Lisaks peaks platvormitöötaja arvestama kuludega töövahenditele nagu side, elekter, kütus ja sõidukikulu. Sageli aga ei tulda selle pealegi, et transpordi- ja telefonikulud on samuti reaalsed ja vajalikud kulud töö tegemiseks.

Võta meiega ühendust, kui vajad raamatupidamisteenust või konsultatsiooni platvormitöö osas. Helista telefonil +372 680 6030, +372 502 5203 või kirjuta meile!

Alles alustasid ja oled nüüd väikeettevõtte omanik ning mõtled, mida teha – proovida ise oma numbrid kokku saada ja raamatupidamine korras hoida või palgata siiski raamatupidaja? Ettevõtjal tuleb teha otsus, kas ta suudab säilitada korrapärast finantsarvestust ning tagada, et tema ettevõte vastab finantsnõuetele ja seadusandlusele. See on äärmiselt oluline, kuna ebakorrektne raamatupidamine võib ettevõttele põhjustada palju probleeme.

Raamatupidamine ei ole koht kust kokku hoida. Isegi siis, kui sa oled alles alustav ettevõtja, ei soovita me oodata raamatupidaja palkamisega. Miks? Alustaval ettevõtjal ei ole selget arusaama, kui kiiresti kasvab raamatupidamise maht ja kui keerukaks võib see muutuda ettevõtte kasvades. Korrektne raamatupidamine nõuab päris palju õppimist ja praktikat, mistõttu võib tekkida nii mõnigi viga, mis läheb kalliks maksma.

Raamatupidaja aitab ettevõtjal sisseseada kogu raamatupidamise, koostada eeskirjad, korraldab dokumendihalduse, korraldab kogu aruandluse, põhivarade arvestus, töötajatega seotud kanded, maksuarvestus, arvete koostamine ja esitamine, müügi- ja ostutellimuste töötlemine ning finantsaruannete ettevalmistamine. Käibemaksu kohuslase korral on vaja tegeleda käibemaksu, sh kontrollida ostuarvete andmete piisavust, koostada igakuiselt käibedeklaratsioon ja TSD deklaratsioon. Kui tegeled välismaale müügiga, siis on vaja koostada VD deklaratsioonid, välismaiste ostude korral tuleb mängu pöördmaksustamine.

Lisaks aitab raamatupidaja ettevõtjal kavandada finantsstrateegia, nõustab investeeringute teemal ja hoiab raamatupidamise ajakohasena vastavalt seadusele ja regulatsioonidele, koostab aruandeid ja teeb prognoose.

Rohkem kui 25 aastat tegutsenud raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts jagab oma teadmisi Äripäeva raadiosaates. 

Maksud olgu lihtsad ja arusaadavad! Äripäeva raadios on külas 25 aastat tegutsenud raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts. Täna rääkisime maksudest, ümbrikupalgast ja poliitikute soovist maksuseadusi muuta. Arutlesime ka selle üle, kui palju peavad raamatupidajad aega kulutama, et keerulisi maksuarvutusi palgasaajatele selgitada.

Täna kütab kirgi osaühingu ehk OÜ asutamise muudatus, mis jõustus 1.veebruarist 2023.

Alates 1. veebruarist 2023 hakkasid kõikidele registris olevatele ettevõtetele ja mittetulundusühingutele kehtima ühtsed reeglid. Kaotati minimaalse osakapitali nõue. See tähendab, et osaühingut ei saa enam asutada sissemakset tegemata. Äriseadustiku § 1401 Asutamine sissemakseid tegemata muutub alates 01. veebruarist 2023 kehtetuks.

Osaühingu võib seaduse jõustumise järgselt asutada osakapitaliga, mille suuruseks on 1 sent, kuid pankrotimenetluse korral on ajutisel halduril õigus nõuda osanikult ajutise halduri tasu ja kulutuste katmist 2500 euro ulatuses, kui osaühingu osakapital on alla 2500 euro ja juriidilise isiku enda varast selle nõude rahuldamiseks ei piisa.

Minimaalse osakapitali nõude kaotamise tulemusena muutus kehtetuks säte, et osaühingu netovara (omakapital) peab olema vähemalt sama suur kui on seaduses sätestatud minimaalne osaühingu osakapitali suurus.

Võta meiega ühendust, kui soovid asutada oma ettevõtte, vajad raamatupidamisteenust või suure kogemustepagasiga partnerit konsultatsioonide osas.