fbpx
Avaleht › Paljud raamatupidajad isegi ei tea, et seda tööd saab automatiseerida › Leht 4

Paljud raamatupidajad isegi ei tea, et seda tööd saab automatiseerida

Raamatupidamisprotsesside automatiseerimisest räägitakse aina enam ning võimalusi on turul väga palju. Sageli peljatakse, et automatiseerimine on kulukas ning aeganõudev. Kuid medali teine külg on raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ juhi Enno Lepvaltsi sõnul hoopis see, et paljud raamatupidajad ei teagi, et seda tööd saaks teha teisiti.

Esimese hooga võib mõelda, et kui väljastame e-arveid ja kasutame kaupade sissevõtmisel elektroonilisi formaate, siis ongi kõik korras – olemegi väga automatiseeritud. Olenevalt ettevõtte spetsiifikast võib see tõesti 90-95 protsenti raamatupidamise dokumendimahust ära katta. Ent on veel mõned sammud, mida tasub ette võtta.

Võtame näiteks rahakäitlemise ehk pangakontod. Laekumised on ettevõtetel küll enamasti automaatsed, ent alati on võimalus, et mõnel laekumisel on info puudulik ning sel juhul tuleb käsitsi otsida õiged andmed. Selle osa võiks aga ära teha tehisintellekt ehk masin, kes püüab arvata, kellelt ja mille eest laekumine tuli. Ja kui selliseid olukordi tuleb korduvalt, saab raamatupidaja teha vastava märke ning edaspidi programm valeandmete osas häiret enam ei anna.

Tasumiste puhul loodetavasti asi nii hull ei ole. Kui genereerida tasumised raamatupidamise programmis, on igal tasumisel küljes täpne info, mida makstakse. Lisaks kontrollib neid andmeid ka pank. Siiski on oluline, et erinevate ettevõtete puhul ei läheks maksed vale ettevõtte alt.

Automaatne programm on siin suurepärane abimees, mis välistab inimlikust eksimusest tulenevad vead. Automatiseeritud raamatupidamisprogrammi juures on see kõige mugavam, et kui inimene on ühe liigutuse üks kord ära teinud, on tarkvaral see selge ning töötaja ei pea rohkem andmete sisestamise tarbetut käsitööd tegema. Ehk siis kord paika pandud reeglid jäävad alles nii kauaks, kuni need muudetakse või lõpetatakse.

Kahjuks paljud ei tulegi selle peale, et nii saaks oma raamatupidamise tööd oluliselt lihtsustada ja viia eksimused miinimumini. Nad paraku isegi ei tea, et saab teha ka teisiti.

Mõistlik on raamatupidamisprogramm liidestada tootmisega
Paljudele ettevõtetele pole rohkemat vajagi, kui automatiseerida sissetulevad ja väljaminevad dokumendid. Ent on ka ettevõtteid, kelle igapäevatöö on tootmine, sisemised komplekteerimised, laotöö ning logistika. Tootmise digitaliseerimisest, automatiseerimisest ja Tööstus 4.0-st oleme kõik kuulnud, aga mida see siis tegelikult tähendab?

See tähendab, et kõik tootmises kasutatavad seadmed ühendatakse ettevõtte andmebaasiga. Ja nii teavad insener, operaator kui ka masin ise, kui palju ja millist tooret masinasse sisestatakse, kui kaua töö aega võtab, milline on ühe toote omahind ning kui palju masin ööpäevas suudab toota. Ja kõik need andmed saab saata otse raamatupidamise andmebaasi ning nii on raamatupidajal, finantsjuhil ja tegevjuhil reaalajas ülevaade, kui palju on valmistooteid laos ning arvel.

Kõik need pealtnäha keerulised lahendused koosnevad tegelikult väikestest lihtsatest asjadest. Neid pisiasju on tootmises omajagu, ent kui masinad, seadmed ja arvutid omavahel suhtlema panna, on tootmine läbipaistev ja selge.

Liidestamine on Vesiiri juhi sõnul suur töö, aga see tasub end kindlasti ära.
Kui raamatupidamine ja finantsosakond saavad tootmisest reaalajas õiged andmed, on neil lihtne mõista, kus on kaod ning kuidas tootmist paremini optimeerida. Paraku on meil aga endiselt ka selliseid tootmis- ja tööstusettevõtteid, kus andmed on vaid Exceli-tabelites – see ei ole ühestki otsast tõhus töö!

Palga- ja tööajaarvestus on üks valdkond, mis on viimaste aastate jooksul selgelt näidanud, kui oluline on nende liidestamine. Selles vallas on palju lahendusi nii suurematelt tarkvaraettevõtetelt kui ka idufirmadelt, kinnitab Lepvalts.

Kui need liidestused raamatupidamisega on tegemata, pole nende andmete kogumisest suurt kasu, sest nende käsitsi sisestamine teeb meist masina orjad.

Seega tasub küsida nõu, kui soovite protsesse kiiremaks ja lihtsamaks muuta ning lõpetada rumala töö tegemine. Andmete sisestamine ning edastamine peab 21. sajandil käima automaatselt.

Vajate abi oma ettevõtte raamatupidamise või dokumentidega seotud küsimustega? Soovite rohkem teada raamatupidamise automatiseerimisest? Helistage 502 5203 või kirjutage enno@vesiir.ee ja saame kokku!

Töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 725 euroni

Valitsus kinnitas tänasel istungil 2023. aasta töötasu alammääraks 725 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 4,30 eurot, millega tõuseb alampalk 71 euro võrra.

Töötasu alammäär tugineb Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel 29. septembril sõlmitud kollektiivlepingule, millega sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid leppisid kokku töötasu alammäära tõstmises 2023. aastal.

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2022. aastal kaheksa kuul 15 900 täisajaga töötajat, kes teenisid töötasu alammäära 654 eurot, moodustades sellega 3,3% kõigist töötasu saanud töötajatest. Lisaks sellele teenis ühes kuus keskmiselt 17 250 täisajaga töötajat töötasu vahemikus 655 kuni 724 eurot, mis moodustab 3,5% töötajatest. Töötasu alammäära tõus 71 euro võrra 654-lt eurolt 725-le eurole toob Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse täiendavat maksutulu 16 miljonit eurot.

Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasude ja palga tõusu era- ning avalikus sektoris. Samuti suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad, näiteks tõuseb vanemahüvitis ja lapsepuhkuse tasu. Samuti võib töötasu alammäära tõus tuua kaasa ka kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ning hüvitiste tõusu, kuid mõjutada ka pakutavate teenuste hindu, nagu näiteks lasteaia kohatasu, kui kohalik omavalitsus on need sidunud töötasu alammääraga. Elatise miinimum summa ei ole alates käesolevast aastast enam seotud töötasu alammääraga. Lisaks aitab töötasu alammäära tõus kaasa vähekindlustatud isikute toimetuleku paranemisele.

 Allikas: Sotsiaalministeerium

Mis juhtudel on mõttekas kinnisvarasse investeerida läbi oma osaühingu?

Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts jagab oma teadmisi Äripäeva raadiosaates. Seekord räägime teemal “Mis juhtudel on mõttekas kinnisvarasse investeerida läbi oma osaühingu?”.

Lisaks räägib Enno Lepvalts Äripäeva raadiosaates raamatupidamise ja aruandluse muudatustest aastal 2023 ja investeerimisest – täpsemalt sellest, mis juhtudel on investeerida mõttekas oma OÜ kaudu ja millal eraisikuna.

Saadet juhib Hando Sinisalu.

Enno Lepvalts´iga saab ühendust võtta e-maili teel: enno@vesiir.ee või helista +372 5025 203

Kui roheline saab olla raamatupidamine?

Rohelisest raamatupidamisest ehk keskkonnahoidliku mõtteviisi rakendamisest raamatupidamisettevõtetes ei ole palju räägitud. Raamatupidamine ei ole küll tööstussektoriga võrreldes kuigi saastav valdkond, ent samas on ka siin kindlasti võimalusi säästlikumalt tegutseda. Lähemalt räägib raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ juht Enno Lepvalts.

Roheliseks peetakse enamasti paberivaba raamatupidamist, mis säästab puid ehk paberit ning printerite tahmakulu. Ent tehnilise taustaga inimesed aduvad selgelt, et oma suure jalajälje loodusesse jätavad ka meie moodsad seadmed ja tehnoloogia. On väga hea, kui kulutame raamatupidamisprotsessis vähem materiaalset, käega katsutavad paberit, ent tuleb vaadata ka medali teist poolt: tõenäoliselt oleme asendanud paberi sellise ressursiga, mis tarbib elektrienergiat. Samuti vajame aina uuemaid ja kiiremaid tehnilisi vahendeid, mõistmata, millist ressurssi nende tehniliste vahendite loomiseks on kasutatud.

Nii võib öelda, et kogubilansis ei saa rääkida 100% rohelisest raamatupidamisest, sest kuigi me enda ümber jätame tänu paberivabale toimetamisele mõne puu kasvama, ei tea me täpselt, mis toimub seal, kus tehnoloogia jaoks metalle kaevandatakse ning seadmed toodetakse. Ma pole küll olnud ühegi pooljuhi tootmise juures, ent olen lugenud, et puhta looduse ressurssi kulub sinna üksjagu.

Kuidas siis vähendada oma jalajälge?

Lisaks paberivabale kontorile saab alustades sellest, et uut tehnikat ei pea ostma siis, kui moodsad seadmed on välja tulnud, vaid alles siis, kui see muutus on tööks vältimatu. Kui arvutid jäävad aeglaseks ja hakkavad töötegemist segama, on õige aeg hakata mõtlema uutele seadmetele. Ja kindlasti kestab hariliku kontoritöö jaoks soetatud tehnika kauem, kui ostes pöörata kohe tähelepanu tehnilistele parameetritele: eelistage alati parimat võimalikku tehnoloogiat ja ärge tehke otsust ainult hinna järgi. Nii-öelda kangema ja lahjema masina tootmise jalajälg on sarnane, aga parameetritelt parem seade kestab oluliselt kauem.

Andmete säilitamine on samuti ressursikulukas, kuid raamatupidamisandmed on siiski kaduvväike osa kõigi nende andmete hulgas, mida inimesed oma arvutite kõvakettale ja pilvedesse koguvad. Suurem probleem on miljardid fotod ja videod mitte millestki ja nende üleslaadimine. Raamatupidamises on andmed staatilised ning ka pabertšekid ja pildistatud tšekid hakkavad aina enam asenduma e-tšekkidega.

Vanemate raamatupidamisbüroode laoruumid on veel täis pabermaterjale ning ka Vesiiri arhiivis on endiselt veel omajagu paberkandjal dokumente. Jälgime hoolega, millal nende seaduses ettenähtud 7 või 10 aastat täis saab ning utiliseerime neid järjest, kui nende omanikud ehk meie kliendid oma paberite vastu huvi ei tunne. Paberil teabe hoidmine on kallis, sest laoruum maksab. Samuti on paberkandjate infotihedus olulisem pisem kui kõvakettal hoitavatel arvutiandmetel. Nelja terabaidine ketas mahub peopesale, mahutades mitme tonni jagu paberkandjate andmeid! Lisaks on elektroonilisest andmebaasist palju lihtsam leida vanu protokolle ja dokumente.

Oluline on teadlik utiliseerimine

Korrektne ja teadlik jäätmekäitlus on tänaseks jõudnud enamusse kodudesse ja ettevõtetesse. Oluline on see ka nii tehnika kui ka paberi puhul. Loodame, et kõik seadmed jõuavad oma elu lõpul ümbertöötlusesse ega satu kuhugi kolmanda maailma kõrbesse või randadesse. Tehnika sisaldab palju väärtuslikke metalle, mida saab edukalt ümber töödelda. Muide, uute metallide kaevandamine ja väärtustamine võtab ligi 95% võrra rohkem ressursse, kui metallide taaskasutamine. Paraku on aga tehnikas omajagu ka sellist materjali, millega pole midagi peale hakata ning siin tulebki loota jäätmejaamade spetsialistidele.

Kuna raamatupidamisega ei teki tootmisjääke, pole raamatupidamisettevõtete jaoks kuigi tähtis jäätmekäitluse või keskkonnasertifikaatide taotlemine. Erinevate, sugugi alati mitte vajalike sertifikaatide taotlemine on ka muide ettevõtte jaoks lisatöö ning lisaressursside raiskamine. Nii et tasub iga oma sammu üle järele mõelda nii rahalisest kui ka looduse seisukohast!

Soovite rohkem teada roheraamatupidamisest? Vajate abi oma ettevõtte raamatupidamise või dokumentidega seotud küsimustega? Helistage 502 5203 või kirjutage enno@vesiir.ee ja saame kokku!

Eelarvestamine – kuidas kulutada raha, mida ei ole veel teenitud

Eelarve koostamine on väärt töövahend, kui teha seda oskuslikult. Raamatupidamisbüroo Vesiir juhataja Enno Lepvalts paneb siiski ettevõtjatele südamele, et eelarvestust tehes ei saa kulud proportsionaalselt olla suuremad kui tulud.

Ettevõtte eelarve koostamise aluseks on äriplaan, sest ilma selleta on kogu planeerimine nagu Browni liikumine ehk korrapäratu. Kui äriplaan koos numbrilise informatsiooniga on paigas, saab sellele tuginedes koostada eelarve. Edasi on küsimus detailsuses. Algusjärgus ettevõttel ei pruugi finantsprognoosid olla äriplaani vaates eriti detailsed. Samas juba toimival ettevõttel võib eelarve minna vägagi üksikasjalikuks, sest tegevus ja toimimise detailid on välja kujunenud ja tulevik on prognoositav.

Kui äriplaan ja prognoos on koostatud, saab nende alusel teha eelarve. Sageli tekib väikestel või alustavatel ettevõtjatel küsimus, et milleks seda eelarvet üldse vaja on? Eks ikka numbrilise selguse pidamiseks.

Kui detailseks on mõtet eelarvega minna?

See sõltub otseselt ettevõttest, mõni omanik loeb isegi pastapliiatseid! Minu meelest ei ole see põhjendatud, sest järgmise aasta tulusid ja kulusid paika pannes on ju tegemist sisuliselt ennustamisega. Kusjuures igasuguste eelarvete puhul on kõige märkimisväärsem, et kulude pool suudetakse tavaliselt väga hästi ära täita. Kuid tulude poolega kipub olema nii, et prognooside täitumiseks on vaja kõvasti tööd teha ja vaeva näha ning vahel ei osata sellega hästi arvestada. Eriti on see murekoht pisematel või noorematel ettevõtetel, kelle jaoks pole turg veel välja kujunenud või kes on alles turgu haaramas.

Kui stabiilset sissetulekut prognoosida ei ole võimalik, võib eelarve tegemine olla isegi veidi ohtlik.

Sageli vaadatakse eelmise aasta näitel, kui palju võiks kulutada ning pannakse numbrid eelarvesse sama mõõduga või isegi suuremalt. Aga tulud ei tule üldjuhul pingutusteta ning lõpuks tõmbavad ettevõtjad end lõhki, püüdes tekkinud kuluauke ära täita. Eriti ohtlik on selline tegevus ettevõtte kasvamise staadiumis.

Kord kuus eelarve täitumist jälgida on liiga vähe!

Kui eelarve on tehtud, peab ettevõtte juhtkond kindlasti hoidma silma peal eelarve täitumisel. Kulu poolt täidetakse ainult siis, kui saab olla kindel, et tulud nii-öelda peale jooksevad. Kui tulude pool on ebakindel, peab ka kulutusi tagasi hoidma. Igal ettevõttel on niikuinii oma teatud kindlad kulud kuus ja aastas nagu näiteks üür, kommunaalkulud ja palgad. Ja kui on näha, et tulupool on riskantne, ei tasu ka kulutusi enne teha.

Eriti kehtib see olukorras, kui tulude osa on ebastabiilne. Raiskamist on planeerida lihtne, hoopis keerulisem on aga tulevikumüüki ja tulusid prognoosida. See tõsiasi on just väikeste ettevõtete puhul kõige piiravam asjaolu eelarvete tegemisel ning kasutamisel.

Kui ettevõte kasutab eelarvestamist, peab raamatupidaja olema kindlasti rohkem eesliinil. See aga tõstab ettevõtte raamatupidamiskulusid. Teiseks peab eelarvestamiseks olema tarkvaraline võimekus. Kindlasti ei pea see olema eraldi kallis eelarvestusmoodul, sest eelarvet võib koostada ka lihtsas tabelarvutuse programmis nagu Excel.

Võib ju mõelda, et ettevõtja ei tee emotsionaalseid ostusid nii nagu füüsiline isik, ent kõike võib juhtuda, kui sul pole head jooksvat ülevaadet oma tuludest ja kuludest. Nii võib näiteks juhtuda olukorras, kui ettevõtja liisib uhke ja kallis auto, mille kuutasu ei jõua hiljem maksta. Samuti peab olema ettevaatlik ja oskama arvestada võimalikke riskitegureid tehtud investeeringute, näiteks tehase tööpinkide osas. Omanikul peab alati olemas plaan B: mida teha, kui töövahendid peaksid katki minema ja tekib tööseisak? Ka sellisteks puhkudeks peab ettevõttel olema arvel reserve ehk rahalisi vahendeid.

Esmapilgul võib eelarve koostamine ja numbrite ritta panemine tunduda lihtne, aga selle sisu on siiski oluliselt sügavam. Eelarvestamisest on kasu rohkem neil firmadel, kelle igapäevatöö ja sissetulekud on stabiilsemad ning tööjõudu piisavalt. Eelarve paneb juhtkonna jaoks paika mingid piirid, kui palju millise käibe juures midagi teha võib. Väiksemal ja alustaval ettevõttel tasub jälgida tähelepanelikult kõigepealt oma tulude poolt ning kulutada ainult vastavalt sellele, kui suur on reaalne sissetulek.

Vajate abi oma ettevõtte raamatupidamise või dokumentidega? Soovite rohkem teada eelarvestamisest? Helistage 502 5203, 680 6030 või kirjutage enno@vesiir.ee ja saame kokku!

Sotsiaalmaksul võiks olla pigem alampiir, mitte lagi

“Sotsiaalmaksul võiks olla pigem alampiir, mitte lagi”, arvab Enno Lepvalt. Eesti ühe vanima raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts räägib Äripäeva saates veel aastaaruannete koostamisest, uuest töölepingu seadusest tulenevast aruandekohustusest ja arutame väikeettevõtja maksude teemal.

Enno Lepvalts räägib, miks peab ettevõtjal olema õigus ise endale makstava palga suuruse üle otsustada, kuidas oleks mõsitlik maksta dividende ja miks kõrgepalgalistele sotsiaalmaksu lae kehtestamine pole hea mõte.

Saadet juhib Hando Sinisalu.

Raamatupidamise põhialus: dokumentatsioon olgu alati korras! Aga kuidas?

Kuigi tänapäeval on lõviosa dokumentidest e-kujul, tuleb olla nende säilitamisel ning arhiveerimisel endiselt tähelepanelik. Äridokumentsatsiooni korraldamise teemat avab Enno Lepvalts, Eesti ühe vanema ja kogenuma raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ asutaja ja juht.

Ettevõtte dokumentatsioon algab firma loomisest ning pea iga päev võib lisanduda midagi uut. Kuigi tänapäeval on suurem osa dokumentidest e-kujul, tuleks need kindlasti ka enda serveris või muul andmekandjal talletada. Kindlasti ei tasu hoida oma dokumente „riigi kõhus”, sest neist tuleb teha raamatupidamiskirjendid. Järgmine oluline dokument on ettevõtte äriplaan, mille abil on lihtsam kajastada tehtavaid tehinguid. Ja juhtidele teadmiseks – ettevõtte äriplaan ei tohiks raamatupidaja jaoks olla saladus.

Olulise osa ettevõtte dokumentatsioonist moodustavad lepingud, ostu- ja müügidokumendid ehk tavaliselt arved, saatelehed ning transpordidokumentatsioon ehk veoselehed. Samuti kuuluvad raamatupidamisdokumentide hulka personaliga seotud dokumendid, nagu töölepingud, avaldused, töötajatega seotud juhtkonna otsused , töökeskkonnaga dokumendid ja samuti aruanded, käibedeklaratsioonid jne.

Ärge laske järge käest!

Ükskõik, kas paberimajandus on teie ettevõttes mahukas või vähene, ei tohi dokumentatsiooni korrashoidu käest lasta. Tagantjärele on väga raske neid taastada, nende järjekorda panek on samuti aeganõudev. Seega tuleb dokumentide paigutamisele pöörata täit tähelepanu, mitte hoida neid sahtlis või süsteemitult kõvakettal. Dokumentide paigutamise kohta on mõistlik teha ülevaade, et uus inimene või näiteks pärimise korral suudaksid pärijad vajaduse korral ettevõtte tegevusega probleemideta jätkata. Kogu dokumentatsioon peab olema loogiline ning neid peab olema lihtne leida nii sul endal kui ka teistel inimestel. Loo korralik dokumentatsioonihaldus.

Millist tarkvara kasutada?

Raamatupidamise seadus lubab hoida dokumente e-kujul, aga siin tuleb leida lahendus, millist tarkvara selleks kasutada. Enda loodud süsteem ei pea olema kallis ning pisemates ettevõtetes saab lihtsamalt hakkama. On kasulik, kui süsteemi toetab tarkvaraline tugi, mis on integreeritud raamatupidamisregistritega. See on mugav, kuna enamik dokumente jooksevad niikuinii raamatupidamisse, seetõttu on mõistlik e-arhiivi loomine ja hea otsingusüsteemi kasutamine. Sellist võimalust pakub näiteks raamatupidamisprogramm AccountStudio, mida Vesiir ise kasutab. Oleme alati valmis oma kogemuste ja nõuga ka teistele ettevõtetele abi pakkuma.

Kui ettevõttel on kasutusel arhiivsüsteem, on mõistlik see võimaluse piires liidestada raamatupidamistarkvaraga. Siin tasub kindlasti läbi mõelda, kas sel asjal on jumet ehk kas see on rahaliselt mõttekas? Tehniliselt on tänapäeval laias laastus kõik võimalik.

E-dokumentide hoiustamine reaalses serveris või pilves?

Dokumente tuleb hoida selliselt, et need oleksid taasesitatavad. Varukoopia on loomulikult elementaarne ning seda ei hoita kunagi samas kohas, kus hoitakse andmeid. Varukoopia võiks asuda füüsiliselt teises kohas, eriti on see oluline arvestades küberturvalisust ja –rünnakute ohtu. Kui hoiate ettevõtte andmete koopiaid võrgus, siis peaksid kaks võrku olema üksteisest eraldi.

Ikka ja jälle kuuleme ja loeme, kuidas mõnel ettevõttel on tähtsad andmed lukku pandud, aga paraku ei saa informatsiooni kätte ka varukoopiast. See tähendab, et aeg-ajalt tuleb testida, kas varukoopia on loetav ja kas sellest on õigel hetkel kasu. Kontrollige süsteemselt, kas andmed on taastatavad ning kui palju see aega võtab.

Paberdokumentidest tänapäeval enam koopiaid ei tehta, ent kui ettevõttel on palju olulisi paberdokumente ning soov neid säilitada, tuleks mõelda spetsiaalsele arhiiviruumile. Aga ka sellele, kellel töötajatest on õigus sinna pääsuks. Kui arhiiviruum on ettevõtte enda ruumides, siis see ei sobi arvutist füüsiliselt lahutatud e-varukoopiate hoidmiseks – viimaste jaoks tuleks leida igaks juhuks mõnu muu kaugem koht.

Nii e-dokumentide kui ka paberdokumentide puhul tuleb samuti mõelda andmete turvalisuse hinnale. Ühest küljest ei tohiks see moodustada ettevõtte kulubaasist liiga suurt osa. Teisalt peavad olema kasutusel kõik elementaarsed turvameetmed.

Vajate abi oma ettevõtte raamatupidamise või dokumentidega seotud küsimustega? Helistage 502 5203, 680 6030 või kirjutage enno@vesiir.ee ja saame kokku!

 

25 aastaga on muutunud nii raamatupidamisteenused kui ka klientide vajadused

Kui mõnikümmend aastat tagasi oli raamatupidamisteenuse pakkuja töö põhirõhk maksuraamatu pidamisel ja maksudega laveerimisel, siis pärast tulumaksuseaduse muudatust sai hakata tegema rohkem raamatupidamistööd ja käsikäes jõustruktuuridega hakata võitlema ka maksupettustega.

Eesti üks vanemaid ja kogenumaid raamatupidamisbüroosid Vesiir OÜ tähistab maikuus 25. tegevusaastat. Ettevõtte asutaja ja juhi Enno Lepvaltsi sõnul on algusest peale olnud kindel eesmärk pakkuda teenust professionaalsel tasemel ning alati sammuke konkurentidest eespool.

„Alustasime küll tasapisi, kuid meie soov oli selge: hakata raamatupidamisteenuse pakkumisega leiba teenima. Püüdsin arendada nii raamatupidamistarkvara kui ka teha raamatupidamist ning esimesed viis aastat põhineski Vesiiri tegevus minu kirjutatud tarkvaral,” meenutab Lepvalts. Nimi Vesiir, mis tähendab Lähis-Ida endisaegset valitsejat, tuli kahe asutajaliikme ajurünnaku tulemusena – tegemist lihtsa, eestikeelse ning meeldejääva nimega.

Õige pea sai palgatud esimesed töötajad ning algusaastatest mäletab asutaja ka seda, et sissetulekud olid toona veel nii pisikesed, et ühel koosolekul sai arvutatud, et kui nüüd klient ühe suurema arve ära maksab, saab büroo osta endale uue printeri.

Lepvaltsi sõnul pidi alguses päris palju selgitama, et mis asi see raamatupidamisteenus üldse on. Ehk et miks raamatupidaja ei istu kliendi juures kontoris, vaid teeb tööd kaugemalt. „Tegemist on ühe esimese suure tolleaegse muutusega, mis tänaseks on saanud täiesti harjumuspäraseks. Selle eest saame tänada iseend, konkurente, aga ka Äripäeva, kes omal ajal seda teemat palju kajastas,” nendib ta. „Täna tundub teenus loogiline, sest raamatupidamine olenevalt tarkvarast on nihkunud üle veebi käivaks ega ole enam seotud kindla füüsilise kohaga. Raamatupidajalt oodatakse aga üha rohkem nõuandvat poolt nii kulude-tulude kui ka äridokumentide osas.”

Üks märgiline muutus raamatupidamisteenuste osas toimus aastal 2000, kui tulenevalt tulumakseseaduse muutusest kadus ära nii-öelda kasumi varjamise vajalikkus. Mõnes mõttes muutus raamatupidamistöö lihtsamaks, eriti pisemate firmade raamatupidamisega, kus ei pidanud enam tegema mänge tulude ümber. Tulumaksuteema asendus sisuliselt käibemaksuteemaga.

Lisaks meenuvad Lepvaltsile värvikate sündmustena igakuised deklaratsioonide esitamised. See tähendas, et iga kuu tuli viia terve portsjon deklaratsioone maksuametisse ning ka mujale asutustesse, anda sadu allkirju ning muudkui printida ja printida. Oluline muutus toimus e-maksuametile üleminekuga. „Maksuamet avas sarnaselt pankadele e-teenuste keskkonna ning see muutis meie töö oluliselt ladusamaks. Mäletan, et viisin 2-3 jaos klientidele volikirju maksuametisse, et saada õiguseid nende eest e-maksuametis tegutseda. Teenindaja aga teatas, et te olete ju ise kõik need volikirjad kirjutanud! Muidugi olin, keegi ju pidi need valmis kirjutama. Õnneks jurist sai ikka aru, et oluline on sisu, mitte vorm.”

Raamatupidaja kutsetunnistus näitab teenuse kvaliteeti

Raamatupidamise kutsetunnistuse süsteem on Lepvaltsi sõnul väga oluline, kuna koolist võib küll saada hea hariduse, ent raamatupidamistöö eeldab palju praktilist poolt. „Ja kutse andmisel me just kontrollimegi praktilistest asjadest aru saamist. See tähendab reaalseid ülesandeid nii raamatupidamise kui ka maksude poole pealt. Olen ise kutseandmise toimkonnas ning väga hästi kursis nende nüanssidega,” räägib ta. „Kahjuks peab aga tõdema, et ligi pooled kutseeksami sooritajad jäävad siiski kutsest ilma, mis näitab, et meie hariduse tase võiks olla kõrgem.”

Vaatamata sellele liigub raamatpidajate hulka inimesi, kes kutseeksamit küll ei tee ära, aga teenust pakuvad ikka – ehk teevad teistele ettevõtetele raamatupidamist. „Täna oskavad paraku endiselt veel vähesed ettevõtjad küsida oma raamatupidajatelt kutsetunnistust, aga mina soovitan seda tõsiselt teha, sest just kutsetunnistus annab inimese oskuste ja teadmiste osas kindluse. Kutsetunnistusega raamatupidaja on selgelt teadlik, kuidas ja mida ta tegema peab ning mida temast oodatakse.”

Raamatupidamise kutsestandardid on loodud tööandja kindlustunde suurendamiseks ja ühtsete hindamisreeglite kehtestamiseks. Nende alusel saab raamatupidaja oma kvalifikatsioonitaset tõestada. Eesti läks üle ühtsele Euroopas kehtivale kutseraamistikule 1. jaanuarist 2014. Raamatupidamise kutse valdkonnas on kolm kokku taset: tase 5 ehk raamatupidaja, tase 6 ehk vanemraamatupidaja ja tase 7 ehk juhtivraamatupidaja.

Raamatupidaja kui nõustaja

Kui mõnikümmend aastat tagasi oli raamatupidamisteenuse pakkuja töö põhirõhk maksuraamatu pidamisel ja laveerimisel maksude vallas, siis pärast tulumaksuseaduse muutust sai rohkem raamatupidamistööd teha ja käsikäes jõustruktuuridega oluliselt vähendada maksupettuse teemat. „Ega ükski raamatupidaja ei ole huvitatud pättuste tegemisest, vaid tahaks oma tööd teha ning neid teadmisi rakendada, mis talle on koolist antud. Täna on kõik hoopis läbipaistvam ning raamatupidajad saavad rahulikult ettevõtetega maksukonsultatsiooni käigus erinevad võimalused lahti rääkida.”

Lepvalts sõnab, et raamatupidamisteenused on nii öelda lammutatud tükikesteks, millest osa ostetakse sisse erinevatelt teenusepakkujatelt ja osa tehakse ise. Samas on palju kasvanud klientide teadlikkus ja huvi oma igapäevase raamatupidamise ning numbrite maailma vastu.

Eriti suure arengu on teinud läbi tehnoloogia. „Arvutusvõimsus on vägev, kuid kahjuks või õnneks peab tegema ka lihttööd. Rohujuuretasandilt võib öelda, et raamatupidaja saab täna teha oma tööd värvilisemalt ning kiirema arvuti taga,” sõnab Lepvalts. „Tehnoloogia panusest rääkides on kindlasti kõige suurem rõõm teenindada neid kliente, kes on aru saanud e-arvete kasulikkusest. Kui raamatupidajal on arvete trükkimise kõrvalt aega rohkem numbreid analüüsida, saab ta kliendi jaoks rohkem ära teha. Võib-olla saab viimasel hetkel pakkuda paremat lahendust või leida küsimustele paremaid vastuseid. Ka vigade arv väheneb seoses e-arvete ning mitmekülgse äritarkvara kasutamisega.”

Peamiselt kasutab Vesiir oma töös veebipõhist raamatupidamistarkvara AccountStudio, mis võimaldab pakkuda paberivaba integreeritud „teenus ja tarkvara ühest kohast” lähenemist. See aitab välistada mitme erineva teenusepakkuja puhul tekkivaid probleeme. Ent vajadusel teeb ettevõte raamatupidamist ka kliendi tarkvaraga. Vesiiri töö käib nii Eesti hea raamatupidamistava kui ka kahe rahvusvahelise standardi järgi (IFRS ja IFRS for SME).

Lisaks harilikule raamatupidamisteenusele pakub Vesiir äriühingutega seotud teenuseid – asutamine, ümberkujundamine, kapitali tõstmine ja vähendamine, väljaostmised, osanike kaasamised, maksude nõustamine ja äriplaanide nõustamine, et maksuriskid oleksid minimeeritud. Lisaks pakutakse majandusliku mõõtme hindamist olemasoleva kogemuse baasil ning mitteresidentidega seotud teenused, mis oma sisult tähendab olla Eestis riigiga suhtlemise kontaktisik. Veel pakutakse mitteresidendi maksuesinduse teenust ehk ollakse eriti headele klientidele maksukohustuse täitmise eest vastutav isik. Samuti teeb ettevõte rahvusvahelist raamatupidamist.

Milline raamatupidamisteenus on sulle parim? Helista 502 5203, 680 6030 või kirjuta enno@vesiir.ee ja saame kokku!

Raamatupidamisbüroo Vesiir 25: Veerandsada aastat kogemust ja kompetentsi

Raamatupidamisbüroo Vesiir tähistab 25. tegutsemisaastat. Nende aastate sisse on mahtunud mitme seaduslünga avastamine, tänu millele on raamatupidamis- ja maksuseadused saanud korrigeeritud. Lisaks panusele seadusandlusse räägib Vesiiri asutaja Enno Lepvalts, kuidas moositi esimene klient, kuidas võideti nõukogude ajal ettevõtjate usaldus ning mis üldse on raamatupidamise ja maksustamisega veerandsaja aasta jooksul toimunud.

Lisaks puudutame saates idufirmade raamatupidamisega seotud kompetentsi teemat ning räägime uuest osakapitali sissemakse eelnõust, mis eelduste kohaselt jõustub 2023. aasta sügisel.

Mõnusat kuulamist. Enno Lepvaltsiga saate ühendust kirjutades enno@vesiir.ee või helistades +372 5025 203.

Saadet juhib Mark Kitajev.

Saadan

Täname!

Oleme teie kirja kätte saanud!