„Ühelt poolt olen kuulnud ettevõtjatelt nurinat, et raamatupidajad võiksid pakkuda rohkem lisaväärtust. Teisalt kurdavad raamatupidajad, et pole mõtet ettevõtjaid numbritega üle külvata, kuna nad ei saa neist aru. Tegelikkuses saab raamatupidamisbüroo aidata palju rohkemates aspektides, kui ainult arvud,” ütleb raamatupidamisettevõtte juht Enno Lepvalts.

Ta lisab, et esmalt tuleb vahet teha üksikutel raamatupidajatel ning büroodel. „Üksik raamatupidaja ei pruugi ettevõtjale tõesti lisaväärtust luua, sest ta on tihti oma mõtetega üksi. Raamatupidamisbüroo, kus on meeskonnad, pidev areng, suhtlus, koolitused, juhendamine, pidevalt erinevate probleemide ja lahenduste leidmine, suudavad töötajad klientide küsimustele kindlasti oskuslikumalt vastata ning olukordadele reageerima.”

Lepvaltsi sõnul jaguneb raamatupidamisteenus laias laastus kolmeks. „Esmatasand on lihtne maksuraamatu pidamine, mille väljundina oodatakse deklaratsioonide esitamist ning kasutatavatest maksudest teadaandmist. Kõrvaproduktina valmib kliendi jaoks ka tema raamatupidamine ning täiesti ebahuvitava asjana valmib lisaks aastaaruanne. Just nimelt ebahuvitava asjana, sest rohkem huvitab esmatasandi klienti, et tal ei oleks seoses aruandlusega riigi ees võlgu. See teenus tähendab pigem seda, et üks osapool toob dokumendid ja teine kannab need õigesse kohta, aga enamat koostööd siit ei sünni.”

Teine ehk laiendatud maksuraamatu pidamine tähendab, et klient ootab lisaks maksunõuannet. „Ja kui klienti mõtleb kaasa ja väljendab oma soovi, on seda nõu talle ka võimalik anda. Pimesi maksunõuande tähendaks kliendile lihtsalt soovitust võtta ja lugeda läbi asjakohane raamat, ent hea raamatupidamisteenus sünnib tegija ja tellija tiheda koostööna. Teenust osutades tekib raamatupidajal alati mõtteid, kuidas saaks mõnda asja lihtsamini, paremini, soodsamalt – kui nende mõtete esitamine kliendilt tagasisidet ja kaasamõtlemist leiab, saab sealt ka juba edasi tegutseda,” räägib Lepvalts.

Kolmas tase on tema sõnul oma finantsasjadest ning ettevõtte käekäigust väga huvitatud klientidele andmete esitamine ja ettepanekute tegemine. „See tähendab, et ettevõtja soovib igakuiselt üsna kiiresti oma kulud ja tulud kokku saada ning teada, kuidas on läinud. Kõvemad tegijad on välja mõelnud projektide süsteemi, et teada detailsemalt, kuidas mingi tootegrupp või teenus konkreetselt oma elu elab. Seda kõike saab raamatupidaja ettevõtjale pakkuda.”

Finantsanalüüsile lisandub enamasti ka laiendatud maksustamine, kus teadvalt küsitakse ette planeeritud tegevusega kaasnevaid makse ja tõsimeeli vaadatakse ka variante soodsamaks viisiks. „Ja see pole kindlasti seadusevastane, vaid nõustaja kasutab kõrgest kohtusüsteemist läbi käinud näiteid. Ettevõtja ei pea valima maksude mõttes kõige kallimat viisi, kuid kindlasti seaduslikku varianti ning sellist, mis vastab ka sisule. Meie Vesiiris aitame rõõmuga oma klientidel jõuda paremate lahendusteni, sest see paneb ka meie ajud liikuma ning aitab professionaalses mõttes areneda,” ütleb Lepvalts.

Ta lisab, et kahjuks pole neid viimaseid kliente väga palju, kuid eks see on kinni ka ettevõtte suuruses – kui firmal on 50 raamatupidamisalast liikumist kuus, on tal asjadest ka endal olemas suheliselt hea ülevaade ja pole mõtet juurde maksta lisateenuste eest.

Raamatupidaja kui ärinõustaja

Ent siiski on kogenud raamatupidajast kasu veel, ka erinevate lepingute teemal. „Näitena võib tuua töölepingutega kaasnevad kulud, mis mõne teise lepinguga – näiteks võlaõigusliku lepinguga – võiksid olla väiksemad. See tähendab, et kuigi maksud on samad, on risk ettevõtjale väiksem ja kulusid vähem. Selgitame kliendile, mis on ühe poole head ja vead nii tööandja kui ka ettevõtja vaatenurgast. Ettevõtja huvi on tema ettevõte ja äri ning nii mõnelgi juhul võib töötaja olla riskiks. Neid nüansse peab teadma – asjad ei saa olla alati ainult mustad ja valged, näiteks töölepingust rääkides jääb teinekord peale nii-öelda kallim lahedus, sest olulised on ka emotsionaalsed ja sotsiaalsed momendid ning kindlus, et töötajad oleksid lõpptulemusena oma tööle rohkem pühendunud.”

Idufirmadega seoses on viimasel ajal palju juttu töötajate optsioonidest. „Meie finants- ja lepingunõustamise on sisuliselt ärinõustamine, mille alla käivad ka optsioonide teema. Meil on rõõm, kui klient oskab sellist nõustamist küsida, sest ise me seda ju ei saa peale suruda. Eriti suur on rahulolu, kui klient oskab ka meie vastustest kasu saada – ta mitte ei küsi küsimise pärast, vaid rakendab need ettepanekud enda heaks tööle ning saab probleemidest jagu. Vahel on kliendil vaja lihtsalt kindlustunnet ning ta tahab rääkida kellelgagi, kes on samal mõttekõrgusel,” räägib Lepvalts. „Üksikul raamatupidajal on finantsnõustamise poolt võib olla raske täita, sest see vajab kogemusi. Meie majas on olemas nii raamatupidamise, maksude ja finantsnõustamise kui ka ärikonsultandi teenus. Ärilise nõu andmiseks peab olema ettevõtja vastas ärimees, kellel on kogemusi, julgust ning teadmisi.”

Lisaks küsitakse Vesiirist nõu kapitali taastamise ja kaasamisega seotud küsimusele, äride liitumiste ja lahutamiste, lõpetamiste ja alustamiste kohta ning samuti on palju mujale riikidesse minekuga seotud küsimusi. Aktuaalsed on ka krüptovara ja teisest sambast loobumisega seotud teemad. „Meie oskame nõu anda ning kui enda kogemustest jääb puudu, kaasame advokaadid või välispartnerid, näiteks välise maksustamisega seotud murede osas. Vesiir võib tunduda väike büroo, ent koos võimalike kaasatavate teadmiste ja laia võrgustikuga on meil palju pakkuda!”

Kui soovite raamatupidamis- või ärikonsultanditeenust, helistage 502 5203, 680 6030 või kirjutage enno@vesiir.ee ja saame kokku!

Eesti ühe vanima raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts rääkis Äripäeva saates sellest, mida toob ettevõtete raamatupidamisele kaasa massiline teisest pensionisambast loobumine ja samuti krüptorahaga seotud raamatupidamise väljakutsetest.

Kuula koos meiega! Saadet juhib Hando Sinisalu.

Enno Lepvalts´ iga saab ühendust võtta e-maili teel: enno@vesiir.ee või helista +372 5025 203.

Krüptorahaga seotud raamatupidamise reegleid on veel vähe. Kuna erinevad krüptovarad on järjest populaarsemad ja krüptomaailm kiirelt kasvav, siis käis Eesti ühe vanima raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts Äripäeva saates rääkimas krüptorahaga seotud raamatupidamise väljakutsetest ja samuti sellest, mida toob ettevõtete raamatupidamisele kaasa massiline teisest pensionisambast loobumine.

Kuula koos meiega! Saadet juhib Hando Sinisalu.

Enno Lepvalts´ iga saab ühendust võtta e-maili teel: enno@vesiir.ee või helista +372 5025 203.

Riskianalüüsi esitamine on kohustuslik kõigile ettevõtetele, milles keegi teeb tööd, olgu siis töötajana töölepingu alusel või juhatuse liikmena ehk töösuhte olemasolu ei ole oluline. Kui Teie ettevõttes töötajaid ei ole ja juhatuse liikmega ei ole sõlmitud töölepingut, siis ei saa välistada töö tegemist, sest tööd võib teha ka juhatuse liige tasu saamata. Ja kui tehakse tööd, siis tuleb ka esitada töökeskkonna riskianalüüs.

Ettevaatusega tuleks suhtuda infosse, et Tööinspektsioonile ei pea riskianalüüsi esitama ettevõtted, kus töötajad ei ole või juhatuse liige on kantud töötamise registrisse ainult juhatuse liikmena ehk ta täidab ainult äriseadustikus nimetatud juhatuse liikme funktsiooni ning ei tee ettevõtte heaks tööd. Tööna võib klassifitseerida igasugust juhatuse liikmena juriidilise isiku heaks tegutsemist.

Kindlasti on vale arusaam, et sarnaselt ei pea riskianalüüsi esitama juhatuse liige, kes on töötamise registrisse kantud lisaks ka võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegeva isikuna.

Kui sinu ettevõttes on varasemalt ehk enne 1. märtsi 2021. a koostatud riskianalüüs, siis tuleb see lihtsalt elektroonselt edastada Tööinspektsioonile hiljemalt 2021. aasta 1. septembriks. Juhul, kui näiteks kontrolli käigus on varasemalt riskianalüüs Tööinspektsioonile edastatud ja riskianalüüsi ei ole muudetud (täiendatud), siis ei tule ettevõttel juba edastatud riskianalüüsi täiendavalt Tööinspektsioonile 1. septembriks edastada.

Väikestele kass/koer tüüpi ettevõtetele soovitame koostada riskianalüüsi Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas, mis asub lingil https://iseteenindus.ti.ee/login. Hakates ise paberil pusima, on kordi keerulisem ja ajamahukam. Olles testinud TI keskkonnas riskianalüüsi esitamist, siis arvestage tunnise ajakuluga.

Pilt: TI keskkond

Jah, riskianalüüsi täites leiate nii mõnegi kulmukergitava küsimuse ja vastusevariandi, mis tekitavad segadust ja sunnivad juhatuse liiget enesega peegli ees tõtt vaatama ja oma elu üle järele mõtlema:D

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et kulutage see tunnike iseteeninduskeskkonnas ja saage teada ….

Tehniliselt on riskianalüüsi jms dokumentatsiooni näol tegemist riskimaandusega, millega ettevõte saab ennast hilisemalt kaitsta, kui keegi peaks näiteks avastama, et tal on ettevõttes töötamisest tekkinud kutsehaigus.

NB! Selliseks avastajaks võib osutuda ka uuele omanikule ettevõtte müünud varasem juhatuse liige.

Eestis ei ole just palju ettevõtteid ja eriti raamatupidamisteenust pakkuvaid firmasid, mille asutamine ulatub 1990. aastatesse. Üks neist sellistest pikaealiste kogemustega on Vesiir OÜ. Uurime ettevõtte asutajalt ja juhilt Enno Lepvaltsilt, kuidas sai Vesiir alguse ning mis on selle ligi veerand sajandi jooksul raamatupidamisvaldkonnas muutunud.

“See on tõsi, et nii pikalt järjest tegutsevaid ettevõtteid ei ole Eestis sugugi väga palju. Meil täitus 24 tegutsemisaastat tänavu 5. mail. Ettevõtte asutasime 1997. aastal väga kiirelt ning kohe hakkasime ka tööle – tegu ei olnud riiulifirmaga, vaid asutajate selge sooviga hakata raamatupidamisteenuste pakkumisega leiba teenima,” meenutab Lepvalts.

Nimi Vesiir, mis tähendab Lähis-Ida endisaegset valitsejat, tuli kahe asutajaliikme ajurünnaku tulemusena – see on lihtne, eestikeelne ning meeldejääv. Algus oli Lepvaltsi sõnul rohkem nagu isetegemise rõõm. „Iga algus on raske. Esimesi kliente oli keeruline leida, pidime käima ettevõtjate juures ennast müümas. Tollal polnud Internet nii levinud ja sotsiaalmeediat kui sellist ei eksisteerinud – kogu müügi- ja turundustöö tuli teha ettevõtte haaval, telefoni, faksi ja kohtumiste teel. Samas oli tollal ka konkurents oluliselt väiksem.”

Aastatega on konkurents suurenenud, käib pidev hinnasõda ning üldiselt võib öelda, et toonane väikseim hind on tänane keskmine hind.

Ühe erinevusena toob Vesiiri juht välja ka suhtlemise – paarkümmed aastat tagasi soovisid isegi kõige pisemad kliendid personaalset suhtlemist, mis täna on väga suures mahus kolinud veebi. Samuti teenuste sisu – paarkümmed aastat tagasi said väiksed kliendid suurema paketi teenuseid, kui neile täna pakutakse. Teenused on nii-öelda lammutatud pisikesteks tükkideks, millest osa ostetakse sisse erinevatelt teenusepakkujatelt ja osa tehakse ise. Samas on palju kasvanud klientide teadlikkus ja huvi oma igapäevase raamatupidamise ning numbrite maailma vastu.

Tehnoloogia on inimeste töö üle võtnud

Vesiir alustas 24 aastat tagasi kahe inimesega, kellele suhteliselt kiirelt palgati lisaks veel kaks töötajat. Täna töötab ettevõttes 12 inimest, ent vahepeal oli nende arv palju suurem. „Töötajate arvu vähendamine ei tulene aga sugugi töömahu kahanemisest – vastupidi, see on tõusnud! Me jõuame rohkem tööd vähemate spetsialistidega teha ära tänu tehnoloogiale.”

Peamiselt kasutab Vesiir oma töös veebipõhist raamatupidamistarkvara AccountStudio, mis võimaldab pakkuda paberivaba integreeritud „teenus ja tarkvara ühest kohast” lähenemist.

See aitab välistada mitme erineva teenusepakkuja puhul tekkivaid probleeme. Ent vajadusel teeb ettevõte raamatupidamist ka kliendi tarkvaraga. Vesiiri töö käib nii Eesti hea raamatupidamistava kui ka kahe rahvusvahelise standardi järgi (IFRS ja IFRS for SME).

Lisaks tavapärasele raamatupidamisteenusele pakub Vesiir äriühingutega seotud teenuseid – asutamine, ümberkujundamine, kapitali tõstmine ja vähendamine, väljaostmised, osanike kaasamised, maksude nõustamine ja äriplaanide nõustamine, et maksuriskid oleksid minimeeritud. Lisaks pakutakse majandusliku mõõtme hindamist olemasoleva kogemuse baasil ning mitteresidentidega seotud teenuseid, mis oma sisult tähendab seda, et oleme Eestis riigiga suhtlemise kontaktisikuks. Veel pakutakse mitteresidendi maksuesinduse teenust ehk ollakse eriti headele klientidele maksukohustuse täitmise eest vastutav isik. Samuti teeb ettevõte rahvusvahelist raamatupidamist.

„Oleme klientide seas teinud ka küsitlusi ning viimases uuringus toodi Vesiiri puhul välja neli kõige olulisemat tegurit, mida meie kui raamatupidamisteenuse pakkuja valikul hinnatakse: need on ettevõtte pikaajaline kogemus, teenuste hind, klienditeenindus ja lisateenuste olemasolu,” märgib Lepvalts.

Kliente on Vesiiril igast valdkonnast, mis teeb töö mitmekesiseks.

„Oleme näinud väga lähedalt mitut kriisi, saanud ise kannatada, aga aidanud ka klientidel probleemidest üle saada. Meie klientide hulgas on palju kaubandus-, ehitus- ja tootmisfirmasid, kuid ka loomemajandus- ja teenindusettevõtteid, korteriühistuid ja MTÜ-sid. Kolmandik neist on rahvusvahelise taustaga – teenindame oma kliente neljas keeles ning oleme kursis teistest riikidest tulenevate ettevõtete murekohtadega Eestis,” lisab Lepvalts.

Milline raamatupidamisteenus on sulle parim? Helista 502 5203, 680 6030 või kirjuta enno@vesiir.ee ja saame kokku!

Täna on palju selliseid ettevõtteid, mis Äriregistri andmetel justkui eksisteerivad, kuid mille tegevusel pole sisu ega tulemust. Kuidas toimub selliste äriühingute lõpetamine, milliseid aruandeid on lõpetamisel vaja koostada ja kuidas toimub maksustamine, räägib raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ juht Enno Lepvalts.

Laias laastus öeldes juhtub nii, et inimene loob ettevõtte, arvates, et see hakkab midagi tootma, müüma või teenust pakkuma, ent siiski ei lähe kõik nii libedalt. Loodud ettevõtte tegevus jääb soiku ning aastate möödudes võib Äriregister hakata esitama küsimusi majandusaasta aruannete kohta, mille esitamine on Eesti riigis kord aastas kõigile äriühingutele kohustuslik. See tekitab paanika? Mida teha? Mis saab? Ettevõttel pole ju kulusid-tulusid, miks ma pean aruandeid esitama? Ja kas mul kogu selle asjaajamise juures on seda ettevõtet ikka vaja?

„Eestis peavad tõepoolest kõik äriühingud, kaasaarvatud mittetulundusühingud, esitama kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, enamasti siis 30. juuniks, eelneva aasta majandusaasta aruande, olenemata sellest, kui suurelt või väikeselt tegutsetakse. See on kohustus,” kinnitab Lepvalts. „Kui äriregistrist tuleb päring tegutsevale ettevõttele, kes on jätnud aruande esitamata, ja juhatuse liige tunneb, et ta ei oska seda teha, on lahendus lihtne. Tuleb pöörduda raamatupidaja poole, maksta talle teenuse eest vastav summa ning ongi kõik korras. Aga tõepoolest võib aktiivselt mittetegutsevate ettevõtete omanikel tekkida küsimus, et miks peale maksta?”

Seega järgmine loogilise samm on saada ettevõte nii-öelda enda kaelast ära näiteks läbi müügi. Samas on seda Lepvaltsi sõnul täna tõenäoliselt keerukas teha, sest uue äriühingu loomine ja puhtalt lehelt alustamine on tehtud nii kiireks, lihtsaks ja soodsaks. Seega igaüks, kellel tekib tahtmine oma firma luua, saab seda teha läbi interneti ega pea hakkama kaasas kandma varasemate ettevõtete ajalugu.

Nii jääb üle teine variant ehk ettevõte likvideerida. „Ise likvideerida on kindlasti soodsam, kui see teenusena sisse osta. Selleks peaksid omanikud tegema otsuse ettevõtte lõpetamiseks ning kirjutama aastaaruandele sarnase likvideerimise aruande. Kui ettevõte on tõesti tegevuseta olnud, tuleb mõne kuu pärast teha bilanss ehk kokkuvõte, tutvustada seda ettevõtte omanikele ja paari kuu möödudes saabki kustutamisavalduse sisse anda,” selgitab Lepvalts. „Ja kui kustutamisavaldus on sisse antud ja see ka tehtud, siis ollakse prii kuni järgmise ettevõtte loomiseni.”

Kui aruandeid ise ei taha või ei oska teha või kogu protsess tundub ebaselge, saab selle teenusena mõnelt raamatupidamisbüroolt keskmiselt mõnesaja euro eest sisse osta. Tasemel raamatupidaja oskab kliendile selgitada, milliseid samme millises järjekorras tuleb astuda. Oluline on veel see, et ettevõtte tegutsemise lõpetamise eest tuleb maksta ka riigilõivud, mis jäävad kokku alla 30 euro.

Keerulisem on asi, kui ettevõttel on varasid või kohustisi

Lepvalts nendib, et kui on ettevõttel varasid või kohustisi, on äriühingu lõpetamine veidi keerukam. „Varade ja võlgade seis tuleb üles tähendada ning kui võlgasid on rohkem kui vara, peab hakkama vaatama, kellele võlgu ollakse. Kui võlausaldajad on eriti aktiivsed ja nõuavad oma raha, tuleb võib-olla välja kuulutada hoopis pankrot. Kindlasti ei tohi sellisel puhul hakata varasid päästma ja ümber tõstma, sest kui pankotihaldur avastab tahtlikud võlausaldajaid kahjustavad tegevused, võib see kaasa tuua isikliku vastutuse.”

Pankrotihalduri määrab kohus vastavalt kohtusse esitatud panktoriavaldusele. Kui ettevõtte varanduslik seis on nigel, võib ka juhtuda, et asi päädib raugemisega. „Toonitan veel kord, et oluline on mitte hakata varasid päästma!” ütleb Lepvalts. „Kui ettevõtte võlausaldaja on omanik, võib temaga saada kokkuleppele – eriti kui see võlausaldaja/omanik olete teie ise. Küll aga tuleb siis varad müüa või endale omastada turuhinnaga. Ja siinkohal on iga arve parem kui null eurot.”

Samas võib juhtuda ka, et ettevõtte kontol on nii-öelda perspektiivitu raha, mis jagatakse omanike vahel. Siin ei tohi aga unustada tulumaksustamist.

Kui vajad raamatupidamisalast nõu, mida oma tegevusetult seisva ettevõttega peale hakata, võta julgelt ühendust meie spetsialistidega!

Eesti ühe vanima raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts räägib prodcastis sellest, miks e-arved nii visalt juurduvad, kuidas saada USA tehnoloogiafirmadelt aktsepteeritavaid raamatupidamisdokumente ja kuhu suunas liigub raamatupidamise standardiseerimine Euroopas.

Kuula koos meiega! Saadet juhib Hando Sinisalu.

Enno Lepvalts´ iga saab ühendust võtta e-maili teel: enno@vesiir.ee või helista +372 5025 203.

Veel jõuab! Kuna enamikel firmadel on majandusaasta lõpp 31. detsember, siis on majandusaasta aruande esitamise tähtaeg 30. juunil. Majandusaasta aruande koostamist ei tuleks jätta viimasele hetkele, vaid selle tegemisega tasub algust teha juba aasta alguses. Pääsu ei ole ka nendel ettevõtetel, kelle ettevõttes otsest aktiivset äritegevust ei toimu. 

Iga majandusaasta aruande koostamise aluseks on tehingud, mis on toimunud majandusaasta vältel ning mis on raamatupidamises kirjendatud. Oluline on läbi mõelda, kas kõik tehingud on raamatupidamises kajastatud, kõik algdokumendid ja tšekid on raamatupidamisse sisse kantud. Lisaks tuleks üle vaadata kõik bilansi- ja kasumiaruande kontod. Selleks, et need toimingud oleksid paigas ja majandusaasta aruande esitamine oleks lihtne, tuleks juba varakult oma raamatupidajaga paika panna majandusaasta aruande detailid, koostamise ajakava, et vajalikud tegevused ja kontrollprotseduurid oleksid õigeaegselt tehtud.

Majandusaasta aruanne on ettevõtte visiitkaart, mis näitab ettevõtte usaldusväärsust. Majandusaasta aruanne on nähtav kõikidele sinu klientidele, konkurendidele, partneritele ja teistele huvilistele, keda huvitab sinu ettevõtte käekäik ja taust. Majandusaasta aruanne on infoallikas ja oluline osa koostööpartneri valikul, millistel tingimustel ja kas üldse ettevõttega tehinguid teha.

Vesiir’i kogenud ja professionaalne meeskond tuleb sulle appi. Aitame Sul ettevõtte majandusaasta aruande kokku panna! Võta meiega ühendust +372 5025 203 või kirjuta enno@vesiir.ee, Enno lepvalts.

Tänaseks oleme turul olnud rohkem kui 24 aastat ja kuulume Eesti vanimate raamatupidamisettevõtete hulka. Meil on pikaajaline kogemus raamatupidamisteenuste, raamatupidamistarkvara, juhtimis- ja juriidiliste konsultatsioonide ning ettevõtete asutamise ja likvideerimise vallas.

Uue koroonalaine palgatoetusi arutanud töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku lõpetada Covid-19 toetuste maksmine ettevõtetele EMTAK koodide alusel. See tähendas otsust minna laiema toetamise peale ning toetusi hakatakse maksma senisest ka veidi erinevalt.

„Kuna paljud ettevõtted tegutsevad mitmel erineval tegevusalal, kui Äriregistris määratud EMTAK koodi taga kirjas, tekkis eelmisel toetuste maksmisel teatav ebavõrdsus. Tekkis isegi selline probleem, et need ettevõtjad, kes oskasid ette prognoosida raskete aegade tulekut ja olid oma EMTAKi koodi vastavalt sellele määranud, olid toetuste jagamisel eelisseisus. Nüüd on see küsimus lahendatud ning tehniliselt peaksid seekordsed toetused jõudma rohkemate tegelike abivajajateni,” selgitab raamatupidamisettevõtte juht Enno Lepvalts.

Tema sõnul on positiivne külg ka see, et toetused ei kvalifitseeru riigiabiks ega sea ettevõtetele piiranguid abi saamiseks. Lisaks makstakse palgatoetus välja riigi poolt otse töötajate pangakontole. See välistab olukorra, kus raha laekub ettevõttesse, ent ei jõua mingil põhjusel töötajani. „Toetuse eesmärk on ikkagi tagada kodanike sissetulek, aga mitte firmade heaolu. Jah, mõningast heaolu ettevõtjatele võib see kaasa tuua, aga kaudselt. Taotluse esitab küll firma, kes vastutab ka selle eest, et kui midagi toetuse taotlemisel on läbinud viltu, siis nõutakse makstud summa tagasi ettevõttelt.”

Siiski on muutunud toetuse saamise tingimused karmimaks. Lepvaltsi sõnul vaadatakse näiteks käibe suhtes enne üldise kriisi saabumist ühe kuu asemel kolme kuu keskmist ehk näiteks detsember 2019 kuni veebruar 2020 võrreldes toetuse taotlemise kuuga (või 2020. a juuli kuni detsember keskmine). „Esimene kord võrreldi taotlemise kuu käivet eelmise aasta sama kuuga võrreldes ning käibe kukkumine pidi olema 30%. Nüüd vaadeldakse kolme kuu keskmist ja käibe kukkumine peab olema vähemalt 50%,” selgitab ta.

Samuti on suuremaks määratud ettevõtte poolt töötajatele makstav summa – 100 euro asemel 200 eurot bruto. See tähendab, et nii-öelda nulliga firmad toetust ei saa ehk kui palga maksmiseks pole üldse raha, siis pole mõtet ka abi taotleda. Hüvitist makstakse ühe töötaja kohta 60 protsenti töötaja keskmisest ühe kuu töötasust ja kuni 1000 eurot brutosummana. Samas arvestades 2020. aasta töötasusid ja töötukindlustussummasid, räägime suure tõenäosusega töötajate jaoks mullusega võrreldes veidi väiksematest summadest. Üldiselt saab aga hüvitist taotleda töötaja eest, kelle tööle asumise kuupäev on olnud hiljemalt 1. jaanuar 2021 ja kellele ei ole kokkulepitud ulatuses tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.

„Üldjoontes on väga hea, et majandusse raha pumbatakse, sest raha on ju majanduse tuiksoon,” nendib Lepvalts. „Ja on tervitatav, et võttis aega, mis ta võttis, aga asi sai lõpuks otsustatud. Hea, et see aeg veel pikemaks ei veninud, sest liiga pikk otsustamise aeg tekitab inimestes palju rahulolematust.”

Märtsis valitsuse heakskiidu saanud lisaeelarvega eraldatakse töötasu hüvitiste maksmiseks töötukassale 102,2 miljonit eurot. Täiendavalt suunatakse töötasu hüvitiste maksmiseks ka töötukassa vahendeid 37,9 miljoni euro eest. Otsuse alusel saavad hüvitist töölepinguga töötavad isikud, kelle tööandja on Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud äriühing, välismaa äriühingu filiaal, mittetulundusühing, sihtasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik (välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksus või riik) või füüsilisest isikust ettevõtja.