Tulumaksuseaduse muudatuse kohaselt ei maksustata erisoodustusena mitmeid töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi kuni 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis. Oluline on aga siinkohal teada, et maksuvabad tervise- ja sporditoetus on võimalik vaid siis, kui tööandja võimaldab seda kõikidele töötajatele. Lähemalt räägib raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.

Tööandja saab maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 100 euro ulatuses iga töötaja kohta kvartalis. Summa on arvestatud koos käibemaksuga ning töötaja tarbeks tehtud tervise- ja spordikuludelt ei saa sisendkäibemaksu maha arvata. „100 eurot võib ära kasutada korraga ühel päeval või kolme kuu jooksul, kuid seda summat ei saa üle kanda järgmistesse kuudesse ega anda teistele töötajatele. Kogemuste järgi võin öelda, et mõni inimene suudaks kulutada sporditegemiseks palju rohkem, mõni aga ei suuda niigi palju ja kahjuks umbes pooled töötajad ei lasegi midagi hüvitada,” nendib Lepvalts, kelle hinnangul võiksid töötajad julgemalt tööandjalt spordi- ja terviseedenduseks toetust küsida, seda enam, et toetus kohandub ka ravikindlustusele.

Kui ühel töötajal on mitu tööandjat, võib iga tööandja talle kohaldada 100 euro ulatuses tervise- ja spordikulude maksusoodustust. Samas ei hõlma maksusoodustus sporditarvete ja riiete ostu ega lisateenuseid nagu transport, parkimine või garderoobitasu.

Lepvalts toonitab, et erisoodustuseta on kuni 100 euro eest töötaja tervise hüvanguks tehtavad kulutused ainult siis, kui tööandja võimaldab hüvitamist või kasutamist kõigile töötajatele. „Töötaja enda otsustada on, kas ta kasutab võimalust või mitte. Aga kui tööandja osadele töötajatele võimaldab ja kasvõi ühele mitte, siis ei ole kulutused maksuvabad. Samas ei pea tööandja tegema peale võimaldamise midagi lisaks, näiteks kui ettevõttele kuulub jõusaal või mõni seade, mille kasutamist ta töötajatele võimaldab, aga mõni töötaja tahaks treenida teistsugusel masinal, ei ole tööandja kohustatud seda uut seadet soetama.”

Maksuvabad tervise edendamise kulud on:
1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu, näiteks jalgrattamaratonist osavõtutasu;
2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused, näiteks spordisaali, ujula jms kasutustasu;
3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused, näiteks tööandjal võib olla staadion, ujula, jõusaal vms;

4) kulutused tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele;
5) ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed.

Tervise- ja spordikulusid saab maksuvabalt hüvitada töötajale, ametnikule, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, samuti füüsilisele isikule, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud. Aga ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavale või teenust osutavale füüsilisele isikule. Samas lühiajalise käsunduslepi nguga töötajad, näiteks tööampsajad või vabakutselised kaastöötajad võib tööandja välistada. Tulumaksuseadus lubab neile maksuvabalt tervise edendamise kulutusi teha, aga samas ei loeta neile soodustuse mittepakkumist tingimuse rikkumiseks.

Kui vajad nõu, siis võta ühendust! Enno Lepvalts, e-mail enno@vesiir.ee või helista +372 5025 203.

Meile on raadios meeldima hakanud. Seekord käis raamatupidamisbüroo Vesiir omanik ja juht Enno Lepvalts saates avamas tagamaid möödunud aastast raamatupidaja vaates. Rääkisime sellest mida teha, kui ettevõtet ohustab omakapitali miinus.

Mille kohta kasutab saatekülaline väljendit “kottima”, kuidas mõjus kriis aastaaruannete esitamisele ning millistel tingimustel on tööandjal õigus töötaja vaktsineerimisest keeldumise tõttu vallandada, saab samuti saatest vastuse. Saadet juhib Mai Kroonmäe.

Kui vajad nõu, siis võta ühendust! Enno Lepvalts, e-mail enno@vesiir.ee või helista +372 5025 203

Äriseadustiku (§176) järgi on omakapitali nõue ettevõtetele vähemalt 2500 eurot või pool osakapitalist, kui osakapital suurus on üle 5000 euro. Maksimumpiiri omakapitalile seatud ei ole. Mis juhtub aga ettevõttega, kui selle omakapital läheb miinusesse ehk matemaatiliselt on omakapitali kirjete summa väiksem kui null? Selgitusi jagab raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.

Raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ juht Enno Lepvalts

Omakapital on omanikele kuuluv vara ehk see osa bilansist, mis jääb järele, kui ettevõtte varadest lahutatakse kohustused. Kui omakapital langeb alla eelpool mainitud piiri, tähendab see, et ettevõte on teeninud liiga palju kahjumit. „Seega vajab omakapital liiga suure kahjumi puhul taastamist juba puhtalt seadusest tulenevalt,” nendib Lepvalts. „Teine mõjuv taastamise põhjus võiks aga olla krediidiandjatele meeldimise pärast. Võimalikud kreeditorid võivad muutuda närviliseks, kui nende partneri või kliendi omakapital on alla seaduses ettenähtud suuruse.”
Seega kui omakapital on kahanenud liiga väikeseks, tuleb omanikel ettevõttesse raha juurde panna või ettevõte ära likvideerida. Kokkuvõttes võib sundlikvideerimise algatada ka seadusandja.

Kõige lihtsam omakapitali taastamise meetod on panna ettevõttesse raha juurde. Seda saab teostada juhul, kui omanikel on raha. „Siis tehakse vastava otsusega osakapitali taastamine,” räägib Lepvalts. „Kui aga raha ei ole, saab näiteks omanikulaenu konverteerida, lõpetada osaühingu tegevus, ühineda mõne teise ettevõttega või kujundada tegevus ümber. Kahjuks on kõige tavalisem viga omakapitali vähenemise juures üldse teemale tähelepanu pööramata jätmine. Venitamine võib aga tuua kaasa raske juhtimisvea. Teine tüüpviga on osakapitali sissemaksete tegemine, aga äriregistris registreerimata jätmine. Raamatupidamislikult tohib sissemakset näidata omakapitali kirje koosseisus siis, kui avaldus on

Kuidas sellisesse olukorda aga mitte sattuda? „Ei tohi end lõhki kulutada!” nendib Lepvalts. „Tulud peaksid ületama kulusid nagu eduka ettevõtte puhul heaks tavaks on. Ehk tuleks tegeleda tulude suurendamisega ning reageerida kohe, kui tundub, et asjad ei lähe nii nagu peaks. Hilisem lumepalliefekti peatamine on palju keerulisem, kui püüda probleeme eos lahendada.”

Kui vajad raamatupidamisalast nõu, kuidas oma kulusid kärpida või abi arunnete koostamisel, võta julgelt ühendust kirjutades enno@vesiir.ee.

02Raamatupidamisbüroo Vesiir sõlmis aastase toetuslepingu Soomes FIMBA Maxibasketball maailmameistrivõistlustel 35+ vanuseklassis 2019. aastal kuldmedali võitnud OSK korvpallinaiskonnaga. Naiskond kannab nüüd nime OSK/VESIIR.

Vesiiri asutaja ja juht Enno Lepvalts: „Teadsin, et kaks minu töötajat mängivad korvpalli ning teevad seda väga hästi. Nii nad mängisidki end kaks aastat tagasi maailmameistriteks. Hakkasin juba tollal veeretama mõtet, et ehk saaksin neile kuidagi abiks olla. Saan aru, et töötajana ei ole lihtne tulla tööandja juurde toetust küsima, aga mul on hea meel, et meil tuli siiski lõpuks sponsorlusest juttu. Viimane aasta on ju olnud kõigile keerukas, aga eriti sportlastele, kuna paljud võistlused on ära jäänud või edasi lükatud. Täna on pilt veidi parem, taas toimuvad võistlused ning Vesiir saab rõõmuga olla siin hooandjaks”.

Enno Lepvalts lisab, et korvpallinaistel on trennitahe suur ning on rõõm tõdeda, et maailmameistrid ei ole visanud palli nurka, vaid loobivad seda endiselt korvi. „Sõlmisime aastase lepingu ning võistkond oli nõus sellel ajal kandma Vesiiri nime. Toetuseks leppisime kokku teatud summa nende eelarvest ning see ei ole kuidagi seotud oodatavate tulemustega. Oluline on, et nad saaksid rahulikult sporti teha, treeniksid, osaleksid plaanitavatel võistlustel ja mängiksid puhtalt.”

OSK/VESIIR korvpallinaised ütlevad: „Oleme väga rõõmsad ja tänulikud, et Vesiir on märganud meie sportlikke pingutusi ning soovib meie eesmärkide saavutamisele kaasa aidata. Korvpall annab meile suurepärase võimaluse tegeleda oma lemmikspordialaga ja läbi korvpalli turgutada oma füüsist ja ka vaimu – terves kehas terve vaim! OSK võistkonna ühise eesmärgi ja pingutuste tulemusena saavutatud FIMBA Maxibasketball 35+ vanuseklassi maailmameistri tiitel näitab selgelt meie sihikindlat pühendumist spordile ning ka muudesse elualadesse. Oleme uhked, et raamatupidamise alal tippu kuuluv Vesiir ning korvpallinaiskond OSK on leidnud ühise keele ja koostöö.”

Lepvaltsi sõnul peaks iga ettevõte mõtlema sellele, kui oluline on ühiskonnale midagi tagasi anda ning et sport on just see valdkond, mis vajab täna eriti toetust.

Vesiir on seni toetanud oma töötajate sportimist suve- ja talvepäevadel ning pakub loomulikult kõigile töötajatele sporditoetust. Toetust saab anda ühe töötaja kohta kvartalis kokku 100 eurot koos käibemaksuga. Seda summat ei saa üle kanda ühelt tööajalt teistele ega järgmistesse kvartalitesse või summeerida aasta peale kokku. „Kohe, kui tekkis tervise- ja spordikulude maksusoodustuse võimalus, haarasime sellest kinni ja meie ettevõttes kasutatakse seda tublisti,” lisab ettevõtte juht Lepvalts. „See on suurepärane võimalus anda panus oma töötajate tervisesse.”

Rääkides kultuuri- ja spordi toetamisest, soovitab Lepvalts kindlasti kontrollida, kas toetatav asutus, spordiselts vms kuulub Eesti Maksu- ja Tolliameti tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja. Kui ühing ei ole kantud sellesse nimekirja, siis talle tehtud annetused ja toetused maksustatakse tavakorras. Samuti on nimekirja kuuluvatele ühendustele tehtavad annetused ettevõtjast annetaja jaoks teatud piires maksuvabad. Maksuvaba on näiteks toetus, mille summa ei ületa 10% maksumaksja viimase majandusaasta kasumist.

Kui ettevõtte tuluallikad on ära langenud, olgu tegu siis valearvestuse, endast tingitud vea või ülemaailma kriisiolukorraga, peaks esimene tegevus olema kiiremas korras kulud kokku tõmmata. Või kui on usku ettevõtte tegevuse jätkuvusse ning käibe- ja kasuminumbrite taastumisse, tuleb leida üles vahendid nii-öelda null-aja üleelamiseks. 

Raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ juhi Enno Lepvaltsi sõnul on esimene lihtne koht kokkuhoiuks viia kohtumised üle e-keskkondadesse ehk kärpida transpordikulusid. Koheselt võiks püüda saada selgeks olukord tarnijate ja klientidega, nendega ausalt suheldes. Seejärel on mõistlik vabaneda mittevajalikust kontoripinnast, rentides sellest kasutamata osa näiteks edasi, vahetades kontor väiksema vastu või kolida üleüldse kodukontorisse. „Teine on asi muidugi tootmis- ja tööstusruumidega – need on vajalikud hoida käimas, aga ainult siis, kui neist tulu tõuseb. Kahjumi teenimine ettevõtet ei päästa. Kindlasti tuleks aga vaadata ringi avatud pilguga ning leida oma toodete ja teenuste müügiks uusi kanaleid, näiteks luua veebipood ja tekitada sünergia mõne teise ettevõtjaga.”

Eriti toredad on sellised olukorrad, kus ettevõtja on paindlik ning näeb vastavalt valitsevale olukorrale võimalust käivitada mõni muu äri, mis antud tingimustes läbi lööks. „See ei tähenda, et kingsepp peab ametit vahetama, aga näiteks saabaste tootmise asemel on võib-olla mõistlik mõnda aega tegeleda nende hooldamise ning remontimisega. Ja olukorra leevendudes ning turu taastekkides saab pöörduda tagasi oma endise tegevuse juurde, võttes kriisist kaasa uued kogemused ning võib-olla ka suurenenud kliendibaasi!”

Klientide teenindamisega seotud ettevõtmiste puhul peavad omanikud siiski arvestama tänases eriolukorras mõningate lisakuludega. Suuremad lisakulud võivad tulla külastajatele eraldi sissepääsude rajamistest ning erinevatest ümberehitustest, kus klienditeenindajatele rajatakse näiteks kaitseaknad või kaitseekraanid. Samuti on suureks kuluartikliks tõenäoliselt isikukaitsevahendite soetamine, sest näomaske, kindaid ning desinfitseerimisvahendeid vajatakse sageli nii töötajate kui ka klientide tarvis. Paljud ettevõtted kandsid kulu ka ärajäänud tööreiside ning seminaride-konverentside-messide tõttu, sest transpordifirmad ei kiirustanud piletiraha tagasimaksmisega ja sellele lisandus lepingute sõlmimata jätmisest saamata jäänud tulu.

„Esimese haiguslaine ajal tundus, et langust on oodata ka ärikinnisvara osas, ent seda pole veel juhtunud. Ettevaatlik ettevõtja muidugi vaatab tulevikku, arvestab ette, kuidas võiks viirus teda mõjutada ja laseb oma varad ära hinnata,” ütleb Lepvalts.

Kui palju saab riigile loota?

Kui kevadel räägiti palju erinevatest toetustest ning riigi abist, siis sügisel oli avatud viie miljoni euro suurune abiprogramm vaid turismisektorile, millest enam kui miljon jäi kusjuures kasutamata. Miks? Sest kahjude hüvitamise üks nõue oli, et ettevõtete augusti ja septembri käive oleks 40% väiksem kui 2019. aastal samal perioodil. Suvi oli aga siseturismile hea aeg ning tõenäoliselt suuresti ka seetõttu polnud paljud firmad abikõlbulikud. „Kuna avatud abiprogramme ei ole praegu, siis ei ole ettevõtjatel ka midagi taotleda. Küll näitas aga kevadine abiprogrammisüsteem, et ühest küljest säilitati niiviisi näiliselt töötajate palk, kuid teisalt tekkis neil töökoha toetuse taotlemise baasilt isiklikke probleeme – näiteks oli finantsasutustest laenu saamine raskem, sest kaheldi tööandja hakkamasaamises ja töökoha säilimise kindluses.”

Raamatupidamise osaski pole koroonakriis igapäevaseid ega erakorralisi protsesse lihtsamaks või läbipaistvamaks muutnud, pigem on Lepvaltsi sõnul vastupidi: „Tööturutoetuse kajastamine tegi olukorra tavapärasest keerukamaks, samuti muude toetuste kajastamine. Muidugi saavad raamatupidajad sellega hakkama, aga ees ootan veel aastaaruannete juurde arvutused ning seletused, kuidas on Covid-19 konkreetset ettevõtjat räsinud ja kuidas võib veel tulevikku prognoosides räsida.”

Kui vajad raamatupidamisalast nõu, kuidas oma kulusid kärpida või abi arunnete koostamisel, siis võta julgelt ühendust  enno@vesiir.ee.

Vesiiri jaoks on oluline pakkuda oma raamatupidamisteenuseid erineva suuruse ja taustaga ettevõtetele, kes soovivad säästa aega oma äri kasvatamiseks. Pole vahet, kas oled alles alustav ettevõtja või juhid oma ettevõtet juba pikka aega. Meie jaoks oled Sa ettevõtja!

Meie raamatupidamisettevõte pakub kõiki raamatupidamisteenuseid, nõustame maksude teemal ning esitame ettevõtte juhtimiseks vajalikke igakuiseid aruandeid. Vajadusel osutame raamatupidamisteenust ka rahvusvaheliste standardite järgi – IFRS ja IFRS for SME.

Raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ juht Enno Lepvalts

Meie poole võid alati pöörduda. Aitame raamatupidamise sisseseadmisel, eeskirjade ja kontoplaanide koostamisel ning üldisel raamatupidamise korraldamisel. Oleme tegutsenud üle 20 aasta ja talletanud kogemusi palgaarvestusest, põhivaraarvestusest, meie käest on läbi käinud paljud müügi- ja ostuarved, oleme teinud tuhandeid pangakandeid ja täitnud aastate jooksul erinevaid riiklikuid aruandeid, deklaratsioone ning töötajatega seotud kandeid.

Vesiiri raamatupidamisteenus sisaldab ka dokumendihaldust. See tähendab, et kõik algdokumentid on salvestatud raamatupidamisprogrammis vastava raamatupidamiskande või dokumendi juures. Kui sul juba on raamatupidamisprogramm ja sa ei vaja meie raamatupidamisprogrammi, siis see ei ole probleem.

Vesiir on keskendunud klientidele kvaliteetsete raamatupidamisteenuste pakkumisele. Meie teenuste kvaliteet põhineb töötajate teadmistel ja oskustel ning seda toetab meie suur kogemus selles valdkonnas. Meie raamatupidamismeeskond juhindub oma tegevuses järgmistest põhimõtetest:

Kvaliteetne raamatupidamise klienditeenindus. Me ei tegele mitte ainult raamatupidamise ja maksuarvestuse, aruannete koostamise ja esitamisega, vaid analüüsime ka Teie finantsaruandeid ning annae nende põhjal prognoose, et aidata kliendil valida antud olukorras optimaalne lahendus ja vältimaks võimalikke soovimatuid tagajärgi.
Individuaalne lähenemine. Tegeleme iga kliendi vajadustega individuaalselt, pöörame pidevalt tähelepanu kliendi probleemidele ja soovidele, hoolimata ettevõtte suurusest.
Privaatsus ja turvalisus. Raamatupidamisettevõte Vesiir garanteerib oma klientide kohta teabe mitteavalikustamise kolmandatele isikutele ja vastutab meie töötajate tehtud vigade eest.
Hinna paindlikkus. Meie teenuste hind kujuneb iga kliendi jaoks eraldi, arvestades tema vajadusi ja soove.
Professionaalsus. Meie töötajad on meie kalleim vara. Mõned meie töötajad on Vesiiri tulnud koolipingist ja meiega koos kasvanud.
Tõhusus ja mõjusus. Meie meeskonna välja töötatud meetod raamatupidamise veebipõhise tööprotsessi põhjalikuks planeerimiseks ja optimeerimiseks koos raamatupidamise valdkonna uusimate teadmiste kasutamisega, võimaldab meil pakkuda kliendile kogu vajaliku teabe võimalikult kiiresti, ilma et see kvaliteeti kahjustaks.

Kui oled huvitatud kaasaegsest ja professionaalsest teenusest, soovib koondada kõik ressursid põhitegevuseks ja anda muud sellega seotud funktsioonid üle usaldusväärsele ja professionaalsele partnerile, siis on Vesiiri raamatupidamisteenused Sinu jaoks õige valik. Võta meiega ühendust enno@vesiir.ee

Saatejuhiks oli Hando Sinisalu

Saatejuhiks oli Hando Sinisalu.

Edukas väikeettevõtja suudab keskenduda enda spetsiifikast tulenevatele oskustele ning laseb oma ala spetsialistidel nagu raamatupidajatel, logistikutel või kodulehetegijatel teha enda eest ära tööd, mida ta ise nii hästi ei tunne või millega tegelemine hajutaks tähelepanu peasuunalt. Juhi ülesanne on juhtida ja suunata, mitte kõike ise ära teha. Üksiku tegija staatusest väljamurdmisest räägib raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.

Raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts

Alustava ettevõtte omanik on sageli oma firmas koristaja, raamatupidaja, logistik, reklaamikujundaja, klienditeenindaja ja veel rida ametikohti, kuna väikeettevõtjale tundub, et ta on oma valdkonna parim spetsialist, tunneb oma teenust, kaupa ja klienti kõige paremini ning saab ise kõik asjad kõige paremini tehtud. Mis see siis ikka on – korraks tolmu pühkida, mõned arved läbi lüüa, pakk teele panna ja muud klientide soovikesed täita? Nõks ja valmis! Ja kõige parem, et seejuures ei pea ka raha välja käima.

Raamatupidamise osas tundub kõrvaltseisjale sageli, et see on lihtne – kirjuta ainult arveid välja ja üleüldse teeb ju tänapäeval arvuti kogu töö ära. Aga kõrvalt vaadetes on ju ka tantsimine lihtne, sest asi siis ise see poogen sujuvalt võtta oleks. Oleks see vaid nii!

Üheks tahuks on isetegemise lõksus vead, mis oskamatusest ja kogenematusest võivad tulla, kuid teine tahk on aeg, mis ise pusides kulub. Tegelikult ei olegi selle lõksu puhul küsimus vigades, sest ettevõtja võib ju olla ka diplomeeritud majandusala inimene. Probleem on enda ärile keskendumises ehk pigem siis asjaolus, et ise kõigega tegeledes oled ikka see, kelle staatusest sa tahtsid välja murda – jääd palgatöötajaks, käsutäitjaks ja alluvaks ning seda veel pisikeses ettevõttes. Tegelikkuses ei tohiks isegi  raamatupidamisettevõtte juht eriti olulises osas raamatupidamisega tegeleda! Ise peaks ainult niipalju sellega tegelema, et kutseoskused ja teadmised säiliks. Ammugi siis ei ole raamatupidamine mingis muus äris tegutseva ettevõtja töö.

Ettevõtte juhi ülesanne on enda äri arendamine ning see on valdkond, mida väikeettevõtja kuskilt sisse osta ei saa. Ka ettevõtte peasuuna peale tuleb palgata oskustööjõudu, kes meeleldi oma tööd teeb. Ise nendega samal liinil rahmeldada ei tohiks, vaid juht peaks oma töötajaid koolitama ning tegelema toodete ja teenuste arendamise, kvaliteedi ja efektiivsusega. Sellise arendustööga ei pea aga tegelema oskustöötajad, kes on pigem rõõmsad, kui saavad enda kitsast spetsiifilist rida ajada. Muidugi on juhil mõistlik olla üldjoontes kursis ettevõtte finantsasjadega, et rääkida raamatupidamisega sama keelt ja osata tähtsates küsimuste oma seisukoht välja öelda.

Kuigi enamik väikeettevõtete juhte on vägagi võimelised tegelema nii raamatupidamise, turustuse kui ka logistikaga, hoidma silma peal dokumendiringlusel ning tegema aastaaruandeid, jääb ikkagi küsimus – mille arvelt seda tehakse? Ajal, mil ettevõtja paneb kokku aastaaruannet, jääb arendamata enda äri ja sellele tööle sama tasuga spetsialisti ei saa! Soovitan kaasata raamatupidaja ja teised oma ala spetsialistid tööle kohe nullist. Ja  kui alguses raha kellegi kaasamiseks pole, tuleks vähemalt nõu pidada asjatundja(te)ga, et leida enda spetsiifikale vastav aeg, millest edasi ilma igakuise/igapäevase raamatupidamiseta minek vältimatu oleks.

Iga ettevõtja teenib oma põhiäri ajades selle ajaga kõvasti rohkem, kui seda aega raamatupidamisele kulutades kokku hoiaks. Näiteks pusiks see ettevõtja enda kuu raamatupidamise kallal neli tundi, samas kui raamatupidamisbüroo võtaks selle eest 150 eurot. Kui aga ettevõtja kulutaks selle neli tundi aktiivselt enda äri tegemisele, suudaks ta teenida tublisti enam kui 150 eurot. Igapäevaselt raamatupidamisega mitte tegeledes kulub ka kõige lihtsama peale meeletu aeg, sest oma osa võtab ebakindlus võõra teemaga tegelemisel, nüansside üle küsimine või internetist otsimine. Sageli küsitakse nõu kuskilt Facebooki gruppidest – jah, sealt saab nõu, aga erinevat. Ja kui teemat sügavamalt ei tunne, ei tee küsija ka vahet, milline vastus on õige ja milline kaheldava väärtusega. Kes üldse peaks vabatahtlikult ja tasuta omakorda kedagi tundmatut õpetama hakkama?

Nii et viide legendaarse tegelase Hunt Kriimsilma üheksale ametile ning vanasõna „Iga meister jäägu oma liistude juurde” ei ole sugugi tühjast tõusnud.

Enno Lepvalts