Finantsjuhi teenus aitab juhtida ettevõtet teadlikumalt ja vältida riske I Vesiir OÜ

Finantsjuhi teenus aitab juhtida ettevõtet teadlikumalt ja vältida riske

11. aug. 2020

Finantsjuhi teenus aitab alustavatel väikeettevõtjatel regulaarse finantsolukorra monitooringu ja aruannete abil analüüsida oma äritegevuse finantsaspekte ning juhtida ettevõtet teadlikumalt ja oskuslikumalt.

Vesiir OÜ

Finantsaruanded annavad ettevõtte kohta palju informatsiooni, kuid selleks peab neid oskama lugeda ja tõlgendada. Kasutades mitme järjestikulise perioodi aruandeid, võib mõndagi järeldada ka tulevase äritegevuse kohta. Seega aitab igakuine finantsandmete monitooring Sul regulaarselt jälgida oma ettevõtte tervislikku seisundit, hinnata võimalikke riske ning teha korrektiive igapäevases juhtimistöös.

Seda teenust soovitame kasutada neile kellel finantsjuhi ametikoha loomine pole majanduslikult otstarbekas, kuid aeg-ajalt tekib vajadus professionaalse finantsjuhi järele. Finantsjuhi teenust kasutades on tagatud, et Teie ettevõtte majandustegevusel hoiab silma peal professionaal.

Alustame sellest, et koos Sinuga vaatame üle ja võrdleme Sinu ettevõtte majandustulemusi ja rahandussuhtarve sama või sarnase tegevusala ettevõtete keskmisega (võimalik on võrrelda kuni 60 suhtarvu).

Milliseid näitajaid jälgime?

Bilanss
- Bilanss iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda, mis on kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena.
Kasumiaruanne
- Kasumiaruannet koostame me jälgimaks, et tulud oleksid suuremad kui kulud. Paraku ei pruugi suur kasuminumber viidata heale rahalisele olukorrale.
Rahavoogude aruanne otsemeetodil
- Meie otsemeetodil koostatud rahavoogude aruanne näitab teile ettevõtte tegelikke raha liikumisi.
Rentaablusnäitajad – Sinu ettevõtte tasuvuse jälgimine
- Müügikäibe puhasrentaablus – kui kasumlik Su ettevõte on?
Efektiivsusnäitajad – Sinu ettevõtte varade kasutamise jälgimine.
- Rahade laekumine. Klientide võlad meile. Keskmine raha laekumise välde.
- Varud. Keskmine varude käibe välde näitab varude ringlemise kiirust ehk mitme päeva jooksul ettevõte keskmiselt oma varud müüb.
- Varad ja põhivarad.
Likviidsusnäitajad – Sinu ettevõtte võime täita oma võlakohustusi
Võõrkapitali kasutamise näitajad (kui on vajalik)
Muud näitajad (vastavalt olulisusele ja kokkuleppele)
- turunduskulud
- üldhalduskulud
- tööjõukulud
- keskmine päevane müük
- keskmine klientide/ostude arv
- püsikulude muutused
- toote omahinna ja tootmiskulude muutused
- müügihinna muutused
- materjalikulud
- amortisatsioonikulud
- müüdud toodangu maksumus

Võta juba täna kontroll oma firma finantstulemuste üle enda kätte. Kirjuta meile info@vesiir.ee.

Muudatustega aitab kohaneda paindlik raamatupidamistarkvara

17. juuni 2020

Maksude, hüvitiste, abimeetmete ning piirmäärade muudatuste ja uuendustega seonduv on osa raamatupidajate igapäevatööst. Rääkides viimastel kuudel toimunust, on kõige tähtsam muutus hüvitiste kajastamistega seonduv. Muudatuste ja uuendustega kohanemisel on võtmetähtsusega raamatupidamistarkvara paindlikkus, nendib raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.

Raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts

Tema sõnul lihtsustab ettevõtjate ja raamatupidajate tööd eelkõige forsseeritud üleminek paberite tassimisest vabale töökorraldusele. „Maksumäärade ja toetuste muudatused on kinni tarkvaras. Kui maksumäär on sinna jäigalt sisse kirjutatud, siis on seda tülikas nii muuta kui ka varasemate andmete säilimist tagada. Seda oleks oluline tarkvara valikul arvestada, sest kahjuks enamik tarkvaratootjaid arvab, et maksude määrad on kivisse raiutud. See aga takistab olulisel määral raamatupidajate tööd näiteks eriolukordades ajutiste maksude-hüvitiste kehtestamisel, kus muutustele üleminek on kiire.”

Seoses Covid-19 olukorraga viis riik sisse mitmeid olulisi muudatusi. Näiteks märtsist maini hüvitas riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede osas ning Eesti Töötukassa pakkus maksuraskustes ettevõtetele töötajate vähenenud töötasu toetamiseks kahe kuu ulatuses palgatoetust iga toetust vajava ja tingimustele klassifitseeruva töötaja kohta ühes kuus kuni 1000 eurot brutosummana. Peale selle peatab riik alates 1. juulist kuni järgmise aasta 31. augustini teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt (4%) tehtavad sissemaksed.

Lisaks võeti riigikogus vastu seadus pikendada tänavu majandusaasta aruande esitamise tähtaegu. Kuna eriolukorrast tingitud piirangud ei ole võimaldanud koosolekuid pidada ja seadusega loodavate muudatuste kasutusele võtmine võtab aega, pikendatakse korteriühistute ja mittetulundusühingute juhatuse liikmete volituste tähtaegu ning kõigi juriidiliste isikute majandusaasta aruande esitamise tähtaega 31. oktoobrini.

Lepvaltsi hinnangul on keeruline öelda, millised neist muudatustest annavad suuremat efekti. „Eks kõik meetmed ja seadusemuudatused on mõeldud loomulikult efekti andma, kuid iseküsimus on, kui paljudele. Enda ettevõtte osas võin öelda, et meie ei ole saanud kasutada ühtegi soodustust. Üldiselt võib aga nentida, et kõige tõsisemaid probleeme tekitavad tänased ajutised muudatused 2020. aasta majandusaasta aruande esitamisel ning seda just töötukassa hüvitisest tingituna, näiteks keskmise palga arvutamise järjekindluse ning hüvitise kajastamise osas.”

Millele aga võiks valitsus mõelda, on Lepvaltsi sõnul käibemaksu langetamine tasemele, kus see oli enne eelmist majanduskriisi. Tookord pidi see tõus olema ju ajutine.

Kui soovite abi oma ettevõtte igapäevases raamatupidamises või majandusaasta aruande esitamisel, helistage numbril 502 5203 või kirjutage info@vesiir.ee.

Töötukassa makstavat töötasu hüvitist tuleks raamatupidamises kajastada tegevuse sihtfinantseerimisena

6. mai 2020

Raamatupidamise Toimkond avaldas selgitused, mille kohaselt tuleks töötukassa makstavat töötasu hüvitist kajastada raamatupidamises tegevuse sihtfinantseerimisena.

Pilt: Pixabay

Selgitused on kättesaadavad Raamatupidamise Toimkonna lehel rahandusministeeriumi veebis siin (PDF).

Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020.a korraldusega kehtestati eriolukord viiruse COVID-19 leviku tõkestamiseks. Eriolukorras on paljude tööandjate igapäevane majandustegevus häiritud, käive ja tulu järsult langenud ja töötajatele töö tagamine ning töötasu maksmine raskendatud. Tagamaks tööealise elanikkonna võimalikult kõrge hõivatus, muudeti 20. märtsil 2020 Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määrust nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020“ (edaspidi THP) ning kehtestati uue tööturuteenusena töötasu hüvitis. Töötasu hüvitist saab tööandja kasutada kahe kuu osas perioodil märts kuni mai 2020. Hüvitist makstakse töötajale, kelle töömahtu või töötasu on vähendatud, ühes kuus kuni 1000 eurot brutosummana. Hüvitist makstakse üldjuhul 70% töötaja brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav brutotöötasu vähemalt 150 eurot. Hüvitist saab taotleda Eesti Töötukassast.

THP § 191 lg 5 kohaselt käsitletakse hüvitist tööandja makstud töötasuna, mille Eesti Töötukassa maksab töötajale tööandja nimel. Tööandjal säilib õigus nõuda töötajalt töötamist ning säilib kohustus maksta töötajale töötasu. Tööandja tööjõukulud ei kahane, vaid neid kaetakse osaliselt riigi arvel. Lisaks peab tööandja pidama isikupõhist arvestust oma töötajatele määratud töötasu hüvitisest, sest saadud hüvitis mõjutab puhkusetasude ja lõpparve (töölepingu lõppemisel) suurust.

Samuti sätestab THP §-i 191 lg 9 tööandjale kohustuse maksma hüvitise täies ulatuses tagasi, kui tööandja koondab töötaja, kelle eest hüvitist taotleti. Keeld kehtib kuu kohta, mille eest hüvitist taotleti ja sellele järgneva kuu kohta.

Arvestades ülal toodut, tuleb Raamatupidamise Toimkonna hinnangul Eesti Töötukassa poolt makstavat hüvitist (brutotasu + Töötukassa poolt makstavaid tööandja makse) abi saajal käsitleda kui tegevuse sihtfinantseerimist ning kajastada vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 12 „Sihtfinantseerimine“ punktidele 9-11.

Allikas: Rahandusministeerium

Töötasuhüvitise kajastamine ja deklareerimine, selle mõju puhkuserahadele ja haigushüvitistele

27. apr. 2020

COVID-19 on meie eluolule tõsise pitseri vajutanud. Praktiliselt on kõik sellest on puudutatud. Meie hinnangul ei ole ükski majandussektor sellest pääsenud. Enamiku tegevust on see pärssinud ja mõningatele hoopis kasvu tekitanud.

Kuna riik kuulutas märtsis välja eriolukorra, millega piirati tõsiselt mitmete valdkondade tegevust, siis tuli valitsus välja ka tekkinud surutist leevendada püüdvate meetmetega. Üheks selliseks on töötasuhüvitis. Töötasuhüvitisest on küll palju heietatud, aga ei teeks paha veel seonduv üle korrata ja käsitleda süvendatult selle raamatupidamislikku kajastamist.

Töötasuhüvitise maksja on Töötukassa ja Töötukassa veebis on ka kättesaadavad materjalid selle kohta. Töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Hüvitis tagab töötajatele sissetuleku ning aitab tööandjatel ajutised ras

Allikas: Pixabay

kused üle elada, et ei peaks töötajaid koondama või tegevust lõpetama.

Hüvitise põhimõtted

Hüvitist makstakse, kui tööandja on olukorras, mis vastab vähemalt kahele tingimusele kolmest:
– tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
– tööandjal ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;
– tööandja on vähemalt 30 protsendil töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani.

Tööandja peab vastama neile tingimustele selle kuu seisuga, mille eest töötasu hüvitist taotletakse.
Töötajad peavad olema tööl töölepinguga.
Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest.
Hüvitist makstakse neile töötajatele, kellele ei ole tööandjal kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.
Hüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust.
Hüvitise maksimumsuurus on 1000 eurot.
Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot (bruto).
Töötukassalt ja tööandjalt kokku saab töötaja vähemalt alampalga ehk 584 eurot.
Kui töötaja sai osalise tööajaga töötamise tõttu alampalgast väiksemat töötasu, siis säilib tema senine sissetulek.
Töötajal on õigus hüvitist saada kuni kahe kuu eest kolmekuulise perioodi jooksul.
Töötukassa tasub hüvitiselt ja tööandja tasub töötasult sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse ning tulumaksu. EMTA veebis on ka selgitus, et lisaks sellele, et Töötukassa tasub hüvitise osalt ka maksud, Töötukassa ka ise deklareerib hüvitise väljamakse.

Oluline teada:

– hüvitise avalduse esitab töötukassale tööandja, kuid hüvitis makstakse otse töötajatele;
– hüvitist makstakse perioodi märts-mai 2020 eest, tööandja saab töötajale hüvitist taotleda kahe kuu eest;
– tööandja esitab töötukassale iga kalendrikuu kohta eraldi avalduse pärast seda, kui on töötasu töötajatele välja maksnud;
– töötasude deklareerimist ei pea ootama. Töötukassa käsitleb taotlusi võimalikult kiiresti, makstes üldjuhul hüvitise välja 5 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest. Märtsikuu eest aprilli alguses taotletud hüvitised maksab töötukassa töötajatele välja aprilli esimeses pooles.
– kui tööandja lõpetab töösuhte töötajaga koondamise tõttu samal kalendrikuul, mille eest töötasu hüvitist taotletakse või sellele järgneval kuul, peab ta hüvitise töötukassale tagasi maksma.

Tingimustest:

Käibe või tulu vähenemine. Kui ettevõtte realiseerimise käive langeb kokku käibedeklaratsioonides deklareerituga, siis piisab käibedeklaratsioonidest. Kui taotluse esitamse ajaks ei ole käibedeklaratsiooni veel esitatud, siis tuleb esitada andmed raamatupidamisest. Sama kehtib ka juhtudel, kui ettevõtte realiseerimise käive ei lange kokku käibedeklaratsioonis kajastatud käibega või ei ole ettevõte kohustustud käibedeklaratsiooni esitama.

Ei ole tööd anda. Töölepinguseaduse (TLS) § 35 Töötasu maksmine töö mitteandmisel.
Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

Töö mitteandmise asjaolud tuleb lühidalt kirjeldada. Põhjus on küll selge, et COVID-19, aga selle mõju tuleb antud ettevõttes töö mitteandmisega seostada. Siin tuleb jälgida, et töötajate hulk on sätestatud, aga kui palju kokkulepitud mahust tööd vähem on anda, seda ei ole.

Töötasu vähendamine. Töölepinguseaduse (TLS) § 37 Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral.
Tööandja võib esitada töötasu vähendamise teatise e-kirja teel, kuid peab veenduma, et töötaja või usaldusisik selle kätte saab (nt küsib kinnitust e-kirja kättesaamise kohta). Vaidluse korral peab tööandja suutma tõendada millal ja mil viisil on teade töötajale või usaldusisikule kätte toimetatud. Teatises (näidis lisatud) peab olema kirjas:

Miks töötasu vähendamine aset leiab.
Mis ajavahemikus tööandja rakendab TLS § 37 alusel töötasu vähendamist?
Kui palju töömaht ja töötasu langeb?
Selgitus, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.
Teave, et töötajal on õigus anda oma arvamus 7 kalendripäeva jooksul.
Teates antakse töötajale selgelt teada, et juhul, kui ta ei ole töötasu vähendamisega nõus, siis on tal õigus tööleping üles öelda TLS § 37 lg 5 alusel. Töötaja peab teatama tööandjale oma otsusest ette viis tööpäeva enne seda, kui tööandja poolt kehtestatav tööaja ja töötasu vähendamine kehtima hakkab.
Teates võib määrata ka konkreetse tähtaja, mis ajaks töötajad peavad oma otsusest, kas nad nõustuvad töötasu vähendamisega või mitte, ja kellele (mis aadressil) teada andma.

Näidis korraga mitmetele töötajatele töötasu vähandamise teatest.

—
Teatis töötasu vähendamine kohta

03. aprill 2020. a

Firma OÜ (edaspidi tööandja), registrikood 10000000 teatab käesolevaga TLS § 37 alusel töötasu vähendamisest.

Töötasu vähendamine on põhjustatud COVID-19 viirusega seotud eriolukorrast, mis on põhjustanud tööandja majandusseisu halvenemise.
[Eriolukorra rakendamise tõttu on tööandja ettevõtted suletud.]
[Eriolukorra rakendamise tõttu on tööandja ettevõtete käive langenud, kuna ostjaid ei ole, ostjate arv on langenud tavapäraselt N-lt 0-ni.]

Seetõttu ei ole tööandjast mitte tulenevatel põhjustel võimalik tavapärast töölepingus varasemelt kokkulepitud tasu maksta.

[Töötasu vähendatakse [30%] võrra alates pp.kk.aaaa.
[Töötaja(te) töömaht on langenud eriolukorra tõttu vähemalt [veerandi, kolmandiku, poole] võrra või töömaht on langenud olematuks.

Tööandja teatab käesolevaga, et
1. Töötaja(te)l on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega; 2. Töötaja(te)l on õigus anda oma arvamus 7 kalendripäeva jooksul;

3. Kui töötaja ei ole töötasu vähendamisega nõus, siis on töötajal õigus tööleping üles öelda TLS § 37 lg 5 alusel. Töötaja peab teatama tööandjale oma otsusest ette viis tööpäeva enne seda, kui tööandja poolt kehtestatav tööaja ja töötasu vähendamine kehtima hakkab.

Tööandja palub töötaja(te)l teatada töötasu vähendamisega nõustumisest või mittenõustumisest hiljemalt pp.kk.aaaa kirjalikult tööandjale e-posti aadressil [e-posti aadress].

Lugupidamisega
tööandja esindaja nimi juhatuse liige
—

Töötasuhüvitise kajastamine

Selle hüvitise raamatupidamises kajastamisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:
Hüvitis kaasatakse töötaja keskmise töötasu arvestusse, nii puhkusetasude, töölepingu ülesütlemise hüvitiste kui ka haigusrahade puhul. See tähendab, et tööandja peab hüvitise summad oma raamatupidamisarvestuses kuidagimoodi näitama. Tööandja palgakohustis ja maksukohustis arvestatakse vaid tööandja makstavalt osalt. Samuti kinnipeetava tulumaksu arvestus on vaid tööandja makstavalt töötasu osalt. Töötukassa tulumaksuvabastusega ei arvesta. Tööandja raamatupidamisarvestuses kajastatakse kohustised vaid tööandja makstava osas ja osalt. Töötukassa töötasuhüvitis on sihtfinantseering ja täpsemalt käsitletav tegevuskulude sihtfinantseerimisena. Sellise sihtfinantseerimise kajastamist käsitleb RTJ 12.

Üldjuhul võiks raamatupidamisarvestuses kirjendid välja näha järgmiselt (väga üldistatult):

Töötasu arvestamine
D Töötasukulu (kogusummas, st tööandja osa pluss Töökassal maksta lastav osa) K Väljamaksmata töötasu (kohustis)
K Tulevaste perioodide tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest
D Sotsiaalmaksukulu (kogusummas)
K Potentsiaalne sotsiaalmaksukohustis
K Tulevaste perioodide tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest
D Arvestatud töötuskindlustusmaksu kulu
K Potentsiaalne arvestatud töötuskindlustusmakse kohustis
K Tulevaste perioodide tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest

Tööandja osas töötasu väljamakse
D Väljamaksmata töötasu (kohustis)
K Pangakonto
D Potentsiaalne sotsiaalmaksukohustis
D Potentsiaalne töötuskindlustusmakse kohustis K Kinnipeetud tulumaks
K Kinnipeetud kogumispensioni makse
K Kinnipeetud töötuskindlustusmakse makse
K Sotsiaalmaksukohustis
K Arvestatud töötuskindlustusmakse kohustis

Kui tööandja on kindel, et ei pea töötasuhüvitist tagastama
D Tulevaste perioodide tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest
K Tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest

AccountStudio palgamoodulis on võimalik Töötukasssa töötasuhüvitise kajastamine vähima lisavaevaga, kuna AccountStudio kannab ise hoolt, et kõik saaks korrektselt kajastatud. Töötasu arvestamine toimub tavapäraselt (lihtsakoeline näide).

Töötukassalt soovitud osa näidatakse maksueelse kinnipidamisena (näide)

Väljamaksmisel näidatakse kogusumma, AccountStudio teeb makse ja arvestab maksud vaid tööandaja osas (näide)

Kui tööandja poolne makse on tegelikult sooritatud, siis piisab nupulevajutusest ja AccountStudio koostab palga arvestusega ja väljamaksmisega seotud kirjendid, arvestab ja kajastab maksega seotud maksud ja võimaldab koostada maksuametisse laetava TSD xml-faili. AccountStudioga on lihtne.

Mis juhtub, kui aastaaruanne jääb esitamata?

2. apr. 2020

Ettevõtjate kohus on esitada äriregistrile igal aastal oma firma aastaaruanne, mis tõestab nende majandustegevuse korrektsust ning tegelikkusele vastavust. Kelle jaoks on see veel oluline ning mis juhtub, kui aruanne jääb esitama, selgitab raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.

Raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts

Esmalt annab aruanne võimaluse maksu- ja tolliametil kontrollida meie ettevõtjate majandustegevuse tegelikkusele vastamist ning lisaks peaks see andma ausat informatsiooni teistele osapooltele – näiteks võiks see vajalik olla võlausaldajatele oma võlgniku majandusliku olukorraga tutvumiseks või kreeditorile otsuse langetamiseks, kas anda partnerile laenu või ettemaksuta kaupa. Samas viimaste sündmuste valguses võib isegi aruande järgi väga heal järjel olnud firma seis olla tänaseks oluliselt muutunud, mis tähendab, et eelkõige on aruannet otsuste langetamisel mõistlik võtta aluseks ikkagi tavapärases majandusruumis, milles ei ole toimunud või toimumas kollapsit. Peale nende osapoolte on aastaaruanne põnev ja ka vajalik infoallikas konkurentidele.

Aastaaruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest. Kuna enamikel firmadest langeb majandusaasta kokku kalendriaastaga, siis on selleks tähtajaks 30. juuni. Kui see päev langeb üldisele puhkepäevale, siis tuleks aruanne esitada järgmisel üldisel tööpäeval. Aruande õigetähtaegselt esitamata jätmise eest näeb seadus ette mitmesuguseid sanktsioone, kuid raamatupidajate kogemus ütleb, et tegelikkuses ei juhtu alguses midagi väga radikaalset ning esmalt antakse ettevõtjatele siiski aega rikkumine heastada. Kui aga ka seadusesilma tähelepanu all olles aastaaruannet ei esitata, võib asjaolude kokkulangemisel kohus määrata süüdlasele rahatrahvi.

Esitatud aastaaruannet parandada ei saa

Kuna aastaaruande aluseks on raamatupidamisandmed, siis aruannet koostama asudes peaks ettevõttel olema raamatupidamine korras, see tähendab, et numbrid üle vaadatud, kontrollitud, saldod tarnijate ja ostjatega võrreldud, varud ning põhivara inventeeritud. Kui aruanne on valmis, aga enne esitamist on toimunud ettevõtte tegevust mõjutavaid sündmusi, tuleb nendest kirjutada tegevusaruandes. Välja tuleb ka nende sündmuste võimalik mõju ettevõtte tegevusele ning tulemustele nii aruande esitamise ajal kui ka tulevikus.

Juba esitatud aruannet üldjuhul enam parandada ei saa, kuid parandusi saab esitada järgmise aastaaruande kokkupanekul võrdlusperioodi andmetesse. Sel juhul on vaja muidugi ka täpselt välja tuua, mis muutus ja mis põhjustel.

Samas on arvutusvead seoses aruandeportaali kaudu esitamisega muutunud tänaseks olematuks ning võimalikud vead on pigem sisulised, näiteks ei avata tegevusaruandes bilansi ja kasumiaruande suuremates summades sisalduvat. Näide: kui nõuded ostjatele on 100 eurot ja muud nõuded 100 000 eurot, siis paljudel juhtudel on tehtud lisa „nõuded ostjatele” kohta, avamata samas muude nõuete sisu. Tegevusaruanne on siiski ettevõtte juhtkonna kirjutada, mitte raamatupidaja. Tegevusaruanne on koht, milles tuleb avalikustada ka tegevused ja suunad, mida on püütud või püütakse viljeleda, aga mis ei ole tuludeni jõudnud.

Mikroettevõtete puhul pole tegevusaruanne vajalik

Mikroettevõtete ja teiste firmade aastaaruanded on mõnevõrra erinevaid. Näiteks ei pea mikroettevõte esitama tegevusaruannet ning mikro- ja väikeettevõtjad ei pea esitama rahavoogude ning omakapitali muutuste aruandeid. Samuti ei nõuta mikroettevõtete majandusaasta aruandes mitmeid teisi lisasid, mis on suuremate firmade puhul kohustuslikud.

Enamlevinud küsimused raamatupidajatele majandusaasta aruannetega seoses on hind, selle vajalikkus ning kui sügavale detailidesse peab laskuma. Kõige lihtsam on aruanne lasta ära teha oma raamatupidajal või kasutada selleks kord aastas raamatupidamisbüroo teenuseid, sest nende töötajatel on kogemus sadade aruannete koostamisel. Büroo saab anda ka koheselt vastused küsimustele, mida on vajalik avaldada ja mida mitte ning kuidas avaldada ettevõtte finantsinfot nii, et see annaks kreeditorile vajaliku info, kuid samal ajal konkurentidele võimalikult vähe.

Kui soovite, et teeme majandusaasta aruande Teie eest või kontrolliksime Teie aruande üle, helistage numbril 502 5203 või kirjutage info@vesiir.ee ja andke oma soovist teada!

Raamatupidaja.ee Sisuturundus (ST)

Töötasu hüvitise taotlemine Töötukassast

25. märts 2020

Pilt: Pixabay

Töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Hüvitis tagab töötajatele sissetuleku ning aitab tööandjatel ajutised raskused üle elada, et ei peaks töötajaid koondama või tegevust lõpetama.

Hüvitist makstakse, kui tööandja on olukorras, mis vastab vähemalt kahele tingimusele kolmest:

tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
tööandjal ei ole vähemalt 30% töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;
tööandja on vähemalt 30% töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% või alampalgani.

Tööandja peab vastama neile tingimustele selle kuu seisuga, mille eest töötasu hüvitist taotletakse. Töötajad peavad olema tööl töölepinguga.

Selgituse TLS § 35 ja § 37 rakendamise kohta leiab SIIT.

Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest.

Hüvitist makstakse neile töötajatele, kellele ei ole tööandjal kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.

Hüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust. Hüvitise maksimumsuurus on 1000 eurot. Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot.

Töötukassalt ja tööandjalt kokku saab töötaja vähemalt alampalga ehk 584 eurot. Kui töötaja sai osalise tööajaga töötamise tõttu alampalgast väiksemat töötasu, siis säilib tema senine sissetulek.

Töötajal on õigus hüvitist saada kuni kahe kuu eest kolmekuulise perioodi jooksul.

Töötukassa tasub hüvitiselt ja tööandja tasub töötasult sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse ning tulumaksu.

Oluline teada:

hüvitise avalduse esitab töötukassale tööandja, kuid hüvitis makstakse otse töötajatele;
hüvitist makstakse perioodi märts-mai 2020 eest, tööandja saab töötajale hüvitist taotleda kahe kuu eest;
tööandja esitab töötukassale iga kalendrikuu kohta eraldi avalduse pärast seda, kui on töötasu töötajatele välja maksnud;
kui tööandja lõpetab töösuhte töötajaga koondamise tõttu samal kalendrikuul, mille eest töötasu hüvitist taotletakse või sellele järgneval kuul, peab ta hüvitise töötukassale tagasi maksma.

Taotlemine:

Töötasu hüvitise taotlus tuleb esitada töötukassa iseteenindusportaalis e-töötukassa, taotluste vastuvõtmine algab esmaspäeval, 6. aprillil. Taotluse esitab tööandja või volitatud isik. Hüvitis kantakse töötaja pangakontole.

Hüvitise taotlemiseks esitab tööandja töötukassale avalduse iga kalendrikuu kohta eraldi. Vastavustingimused võivad kuude lõikes olla erinevad, kuid kolmest kaks tingimust peavad olema täidetud mõlemal kuul.

Soovitame tööandjatel üle vaadata, kellel on õigus e-töötukassas avaldusi esitada ja vajadusel teha volitus sellele inimesele, kes saab hüvitise taotlemiseks avalduse teha.

Volituse andmise õpetus asub SIIN.
Kirjalik juhis taotluse täitmiseks asub SIIN.

Lisaks Vesiiri koostatud abimaterjal – Teatis töötasu vähendamise kohta, leitav SIIN.

Eriolukorras peatatakse maksuvõlgadelt intressi arvestamine

18. märts 2020

Pilt: Pixabay

Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatab maksu- ja tolliamet eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlgadelt intressi arvestamise, intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist kuni 1. maini. Kõik deklaratsioonid tuleb siiski õigeaegselt esitada ja kui vähegi võimalik, ka maksud ära maksta.

Rahandusminister Martin Helme rõhutas, et intressivabastus ei tähenda maksuvabastust. „Mõistame, et see on raske aeg kõigile, kuid riigi toimimise tagamiseks on oluline, et kõik, kellel vähegi võimalik, makse siiski tasuksid. Praeguses olukorras on see olulisem kui kunagi varem,“ lisas ta.

„Intressivabastus on kõige kiirem ja lihtsamalt rakendatav lühiajaline meede raskustesse sattunud ettevõtete toetamiseks ja kindlustunde andmiseks – kui jään maksudega praegu hätta, siis riik suhtub sellesse mõistmisega. Ära ei maksa seejuures unustada, et maksukohustus siiski tekib,“ ütles Helme. „Selleks et ettevõtjatele veelgi täiendavat tuge pakkuda, on töös on ka laiem toetuspakett, millega valitsus lähipäevil välja tuleb.“

Ettevõtetel tuleb jätkuvalt õigeaegselt esitada korrektsed deklaratsioonid, näiteks käibemaksu deklaratsiooni tähtaeg on reedel, 20. märtsil. Vastasel juhul ei ole riigil võimalik saada ülevaadet, milline on meie ettevõtete olukord, ja õigeid otsuseid teha. Raskustesse sattunud ettevõtetel tuleb MTA e-keskkonnas maksuvõlg ajatada. MTA on võlamenetluses võimalikult paindlik, samuti ei rakendata eriolukorra ajal võla osas sundtäitmist.

Lisaks sulges MTA avaliku võlapäringu ja x-tee teenuste kaudu võlglaste massinfo väljastamise, kuna olemasolev info ei näita ettevõttest tavapärast ja adekvaatset majanduspilti. Riigihanke registri päringud jäävad töösse. Samal põhjusel ei avalda MTA oma koduleheküljel tasutud maksude, käibe ja töötajate arvu analüütikat.

Allikas: Rahandusministeerium

Arvete ja tšekkide automaatne arhiveerimine ei ole enam tulevik, vaid tänapäev

18. veebr. 2020

vesiir.ee

Algdokumentide arhiveerimine ja säilitamine on paras peavalu igale ettevõttele, kus tekib igapäevaselt palju ostutšekke ning arveid.

Reeglina edastatakse need raamatupidajale, kes dokumendid käsitsi arhiveerib. Aga on ka lihtsam moodus – AccountStudio tarkvara võimaldab salvestada algdokumendid manusena vastava kande või dokumendi juurde, kaotades vajaduse nende eraldi arhiveerimiseks.

„Ostutšekkide ja arvete käsitsi arhiveerimine raamatupidamisprogrammis on kindlasti teema, mis tekitab paljudes ettevõtetes raamatupidajatele mõttetult suurt töökoormust ning väärtusliku tööaja kulu,” ütleb raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ juht ja omanik Enno Lepvalts.

Ta toob näiteks, et Vesiiri raamatupidajad on juba ligi pool aastat kasutanud uute vahenditega dokumendihaldust ja on muuhulgas digiarhiiviga väga rahul. „Lihtsustatult öeldes võimaldab uus lahendus kõik dokumendid manusena salvestada raamatupidamisprogrammi vastava kande või dokumendi juurde ja edasise võib unustada, sest kaob vajadus tegeleda edasi väliste algdokumentidega.”

Protsess on iseenesest äärmiselt lihtne – raamatupidaja saab elektroonilisel kujul tulnud dokumendi, olgu see siis e-arve, pdf, jpg või mõni muu formaat, lohistab selle raamatupidamisprogrammi, teeb dokumendi kohta kande ehk kirjendi ning ongi kõik! Selle lahenduse puhul ei ole esitatud dokumente vaja hoida kuskil eraldi failiserveris, vaid need jäävadki kenasti raamatupidamiskannete juurde. Nii on tagatud ka algdokumendi kiire leidmine, sest selle kohta tehtud kandes on struktureeritud info olemas ning leitav nagu iga teine finantsinfo.

„Ja võite on lisaks ajafaktorile palju,” nendib Lepvalts. „Esiteks on kõik dokumendid ühes raamatupidamise andmebaasis ning neist tehakse koos teiste raamatupidamisandmetega varukoopia.

Samuti dokumendid on leitavad sama lihtsalt ja kiirelt kui raamatupidamiskanne. Digiarhiivi lahendus ei maksa kasutajale midagi, kuna tegemist on ühega AccountStudio funktsioonidest ja see sisaldub tarkvara kasutustasus. Ja väga tähtis on ka, et kogu protsessi juures on täidetud kõik Raamatupidamise seaduse nõuded.”

Loe teenusest lähemalt SIIT.

Ettevõtjate dilemma: kas ja miks minna üle raamatupidamisteenuse kasutamisele?

23. jaan. 2020

Väikeste ettevõtete puhul on raamatupidamise sisseostmine teenusena olnud alati mõistetav valik. Aasta-aastalt püütakse aga raamatupidamist nii-öelda lahendada majaväliselt ka suuremate firmade puhul. Miks see on mõistlik, mida tasub oma raamatupidajatelt teenusele üle minnes tähele panna ning kuidas astuda esimene samm, selgitab raamatupidamisfirma Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.

„Enamasti on teenusele ülemineku põhjuseks täisajaga raamatupidaja palgakulu suurus ning liigsed kulutused töökohale. Otsitakse kuluefektiivsemat lahendust ja seda teenuse sisseost kahtlemata on,” ütleb Lepvalts.

Raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts

Ta nendib, et esimese sammuna on vaja mõista, et majaväline raamatupidaja ei ole oma maja töötaja, kellele saab hakata sekka muid pisikohustusi andma. „Tegemist on siiski konkreetselt raamatupidamisspetsialistiga ja tema ülesanne on raamatupidamine. Raamatupidamisteenuse pakkujalt ei ole õige eeldada ka sekretäri-asjaajaja teenust. Kui see osutub vajalikuks, tähendab see eraldi kokkuleppimist. Samuti on vaja selgeks teha, kuidas jaotatakse aruandlusega ja rahade liigutamisega seotud töölõigud.”

Raamatupidamisdokumentide üleandmise ei toimu enam ammu füüsiliselt, sest üha enam on paberit asendamas elektrooniline formaat, algselt küll pdf-ina, aga juba ka e-arvena. Küll aga on vaja selgeks teha, missuguse seisuga soovitakse raamatupidamine üle anda. Tavalisel Eesti mõttes keskmisel ettevõttel on mõttekas anda üle kogu raamatupidamisarvestus, sest vaid siis on sellel ka sisulist efekti.

Rääkides raamatupidamisprogrammidest, tuleb neile Lepvaltsi sõnul samuti värske pilguga peale vaadata. „Võib juhtuda, et senine tarkvara ei kannata enam kaasaegset infoliikumist välja – mahud on suurenenud, samuti kiirus, lisaks võib olla vaja uusi teenuseid. Ühesõnaga peab olema valmis muutusteks. Ja samuti selleks, et raamatupidamise üleandmine ei käi sõrmenipsuga – jah, pisikesel firmal võib see võtta tunnikese, aga suurematel ettevõtetel võib kuluda ka kuu.”

Kulud pole ainus ajend raamatupidamisteenusele üleminekuks

Lisaks sellele, et raamatupidamisteenuse sisseostmisel võidab ettevõte kuludelt, aitab raamatupidamisbüroo kaasamine kindlasti selgust ettevõtte juhtimisprotsessides – saab selgeks, mis on raamatupidamisspetsialisti vastutusala ja mis kohustused kuuluvad teistele, näiteks juhatuse liikmetele. Samuti on raamatupidamisbüroos enamasti tööl suure ja mitmekülgse kogemusepagasiga raamatupidajad, kes oskavad vaadata teie ettevõtte finantsasjadele hoopis kogenuma ning kõrvaltvaataja pilguga.

„Arvan, et raamatupidamisteenusega liitudes saab nii mõnigi teema konkreetsemaks. Raamatupidajast saab taustajõuga isik, kes suhtub ettevõttesse täiesti raamatupidamisalaselt ja numbripõhiselt, osates pöörata tähelepanu erinevatele võimalikele anomaaliatele ning liigsetele kuludele,” annab Lepvalts nõu. „Reeglina on oma töötajat raske kontrollida, samal ajal kui väline teenuspakkuja on huvitatud professionaalsest kuvandist ega saa endale lubada möödalaskmisi.”

Küsimusele, miks valida koostööks just Vesiir OÜ, ütleb Lepvalts, et nende büroosse on värvatud ainult tööalaselt väga motiveeritud kogemustega raamatupidajad, kes oskavad näha ka numbrite taha.

Raamatupidaja.ee sisuturundus (ST)

Finantsjuhi teenus aitab alustavatel väikeettevõtjatel regulaarse finantsolukorra monitooringu ja aruannete abil analüüsida oma äritegevuse finantsaspekte ning juhtida ettevõtet teadlikumalt ja oskuslikumalt.

Raamatupidamise Toimkond avaldas selgitused, mille kohaselt tuleks töötukassa makstavat töötasu hüvitist kajastada raamatupidamises tegevuse sihtfinantseerimisena.

COVID-19 on meie eluolule tõsise pitseri vajutanud. Praktiliselt on kõik sellest on puudutatud. Meie hinnangul ei ole ükski majandussektor sellest pääsenud. Enamiku tegevust on see pärssinud ja mõningatele hoopis kasvu tekitanud.

Hüvitise põhimõtted

Töötasuhüvitise kajastamine

Esitatud aastaaruannet parandada ei saa

Mikroettevõtete puhul pole tegevusaruanne vajalik

Algdokumentide arhiveerimine ja säilitamine on paras peavalu igale ettevõttele, kus tekib igapäevaselt palju ostutšekke ning arveid.

Kulud pole ainus ajend raamatupidamisteenusele üleminekuks

Täname!